Sõmmõrpalo vallasekretär Loka Toomas (vanast kutsuti tuud ammõtit vallakirotajas) om tunnõt mälomängjä. Tä om häste mängnü mitmõn telemängun, om võitnu Kuldvillakun viis saadõt ütstõõsõ otsa ja miljonimängun kats kõrda 32 000 kruuni. A mängmine om lihtsä tüü, hoobis keerolidsõmb om küsümüisi vällä märki. Toomas saa ka tuuga häste toimõ.

Toomassõlõ miildüse küsümüse, miä omma valla kirotõdu nii, et om mõistaandmiisi, kost kinni võtta, arota ja tulõta. «Hää küsümüs om sääne, mille man saa tiidmiisi aju tagomadsõst otsast vällä kraapi. Ku tuud ei olõ, sis ei olõ häste tett küsümüs,» om Toomas kimmäs. «Ku om niiviisi, et mitte kiäki vastust ei tiiä vai kõik tiidvä, sis tähendäs, et om kehvä küsümüs.»

Kost nuu küsümüse tulõva? «Mõnõ tulõva õkva kõrva takast päähä ja omgi hää küsümüs valmis, a mõnikõrd om fakt olõman, a küsümüst tuust tetä, et tä olõssi süüdäv ja ei olõs väega rassõ vai väega kerge, om tükk tüüd,» seletäs tä. Ku mälomängun om 40 küsümüst, sis noidõ kokkosäädmine võtt Toomassõl viis-kuus tunni õdagust aigu, mõnikõrd lätt peris suurõ üüni vällä.

Ku Toomas piät mälomängu esi läbi viimä, om küsümüisi tegemine kõgõ rassõmb. Ku joba valmis om, om üle pini saad. Mängo juhtminõ om üle hannaotsa minek, seletäs tä.

Mängmine om lust ja rõõm

Perämäidsil aastil om mälomäng inemiisi siän muudu lännü. Nii istvagi mitmõn Vana-Võromaa paigan inemise lavva taadõ ja nakkasõ pääd ragistama. «Tsoorun joba aastit mängitäs, Rõugõn, Põlvan, Vanan-Koiolan,» lugõ Toomas ette nuu kotusõ, miä kõgõpäält päähä tulõva. Midä aig edesi, toda populaarsõmbas mälomäng saa.

Hindä jaos pidä Toomas mälomängu lustis ja rõõmus. «Ma olõ rohkõmb as’aarmastaja, ei olõ nii väega mängnügi inämb,» jääs Toomas tasatsõs.

Ummõtõgi om mehel 2005. aasta sügüsest ette näüdädä üle-euruupalidsõst ütsikmängust 44. kotus. «Rohkõmb ei olõ Euruupalõ tüknü kah,» nall’atas tä.

Eesti telemängõn käümise kotsilõ arvas Loka Toomas, et mõnikõrd om vidänü, a mõnõ mängu man või hinnäst kittä kah. Päält miljonimängu küssevä tutva, mille tä suurõmba raha man rahha är es võta, a 32 000 pääle tagasi sattõ. Toomasõl olõ-i takastperrä hallõ. «Lätsi korgõmbat püüdmä, sattõ 32 pääle tagasi ja omgi kõik.»

Teema, minkast Loka Toomas inämb tiid, omma sport, maatiidüs, aolugu ja luudus. A kuimuudu mälomängus treenitäs?

«Ma ei treeniki, olõ as’aarmastaja. Ku midägi külge jääs, sis jääs. Õnnõ ku midägi esierälist kuulõt, panõt kirja, et küsümüisi tegemise man tarvita,» seletäs Toomas umma meetodit.

Papõr bürokraatia vähändämises

Juristipapridõga Loka Toomas om varrampa tüüd tennü tüüinspektsioonin ja kaitsõväen. Täämbädse tüü kotsilõ ütles tä, et lihtsämb om küssü, midä vallasekretär tegemä ei piä, ku tuud, midä piät.

«Kõgõ hullõmb om suur paprõtüü. Aig-aolt tulõ Tal’nast, et täütke är papõr, kuimuudu bürokraatiat veidembäs tetä. A periselt tuu omgi bürokraatia!» põrotas Lokk.

Perämädsel aol om valitsõmisõ ümbrekõrraldamisõga hulga tüüd mano tulnu. «Haldusreform tege pää hallis. Om pall’o tüüd man: inemiisi arvamiisi küsümise, minka valitsus ei rehkendä, ja muu ettevalmistus.» Kõgõ rassõmb om vastada inemiisi küsümiisile, mille taad ümbrekõrraldamist ülepää vajja om.

«A nuu, kes tedä takast toukasõ, arvasõ, et om hää,» and Loka Toomas korgõmbalõ võimulõ alla.

Mälomängujutu mano tagasi tullõn võtt Loka Toomas hindä jaos mängu mõttõ kokko. «Kõgõ suurõmb avvohind om, et saat vahtsit tiidmiisi. Kõgõ tähtsämb om tuu, ku ütest mälomängust jääs miilde kolm-neli asja, midä sa innemb es tiiä.»

Rahmani Jan


Loka Toomas astus Sõmmõrpalo silla man trepist alla. «Är nüüt kirotagu, et ma poodi mant tulõ!» and tä aokiränikulõ oppussõna üten. Rahmani Jani pilt

Loka Toomassõ tett mälomänguküsümüs.

Mi mant joonõlt kõgõ ligemb miljoniliin om kimmähe Sankt Peterburg (ligi 300 kilomiitret ja 5,225 miljonni inemist).

Järgmäne miljoniliin (miä om kah pääliin) om meist joonõlt ligi 440 kilomiitret kavvõn. Sääl elli minevä aastak 1,938 miljonni inemist.

Mis liinast om jutt?

Ku tiiät vastust vai arvat, et tiiät, võit tuu saata meili pääle info@umaleht.ee. Avvohinnas saat vastakiräga õigõ vastussõ!

Jaga seod artiklit