Stalini aigu pruuvsõ nõvvokogodõ inemine luudusõ kuningas saia. Nõvvokogo Liidu kommunistlik partei kuulut’, et päävälill ja mais omma «imekultuuri»: ku näid vahtsõt muudu – ruutpesitsi – maaha külbä, kasusõ ka Eestin nigu nall’a.

Vanal-Võromaal panti maisikasvatamisõ käsk legendaarsõ Räpinä aiatarga Vaigla Adolfi (1911–2001) olgõ pääle. Timä vidämisel naati Räpinä aiandustehnikumin 1950. aastal maisi kasvatama ja arõtama.

Vaigla näkk’ 12 aastakka vaiva ja arõt’ tsukrumaisisordist «Põhja pioneer» inämb-vähämb külmäkimmä ja varra valmis saava maisisordi «Räpinä mais». Katsõtuisi perrä julgu Vaigla vällä kittä, et seo mais saa Eestin valmis, and süküskuul põllukuivi tõlvikiid hektäri kotsilõ 80–100 tsentnerit, kuivi terri 30–40 tsentnerit.

Tuu mais panti maaha varra, lehekuu tõsõl nädälil. Pääle aeti 3–4 cm mulda, et mais kipõmbahe nõna maa seest vällä ajasi – nii varra om lämmi õnnõ mulla päälmäne kiht. Meelega mõista panti mais maaha ruutpesitsi: pessä 4–5 seemend, vaih katõ pesä vaihõl oll’ puul miitret ja ruutmiitre pääle sai maisiterri maaha 15–16.

1962. aasta suvi pidi olõma proovisuvi. Räpinä aiandustehnikumi õppõmajandin prooviti terämaisi kasvata vaeldumiisi silomaisiga, nii ruutpesitsi ku ka ria pääl.

No proovisuvi trehväs’ pall’o likõ ja maisisaak läts’ hukka. Et «imekultuurõ» huug naas’ Nõvvokogo Liidun maaha käümä, sis otsustõdi Räpinäl, et edespite kasvatõdas maisi õnnõ silotegemises.

Vaigla otsust’, et kaidsa-i maisikasvatamisõn tiidüskraati, miä täl inne plaanin oll’. Tä naas’ hoobis tsireliid arõtama. No om Räpinä mõisapargin nätä kasuman hulga Vaigla tsireliid. Keväjä minke kaema, ku ilosahe nuu häitsese!

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja

«Räpina maisi» siimnide valiminõ sordiarõtusõs 1961. aastagal
«Räpina maisi» siimnide valiminõ sordiarõtusõs 1961. aastagal Vaigla Adolfi juhtmisõl, opva IV kursusõ opilasõ Aasa Jaan ja Kruusi Kalju. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jaga seod artiklit