Võrolt peri tunnõt lavastaja Mäeotsa Ain tege parhilla uman kodoliinan pruuvõ. Seo kuu lõpun tulõ Võro liinan Liiva uulitsan pubin Tamula Vanake püüne pääle MTÜ Müüdud Naer kõrraldõt näütemäng «Needid ja suhkruvatt», kon kõnõldas sündmüisist Võrol 1987. aastaga sügüse. Kõnõlõmi lavastaja Mäeotsa Ainiga taast vahtsõst tiatritüküst ja tsipakõsõ muust kah.

Urbõkuud kutsutas tiatrikuus. Mille nii?

Kiäki otsust’ vast kunagi nii, ma ei tiiä, mille.

Kuimuudu sa esi tiatrikuud piät?

Tüüd tii. Mu jaos ei olõ taa kuigi esieräline. Egäsugumaidsi suuri tähtpäivi ja massiüritüisi pääle tegünes mul vastareaktsioon. Seo jutt või kosta kül imeligult lavastaja suust, kes lavastas ka suuri üritüisi. Muidoki om suurüritüisin uma võlu, a ma esi olõ küländ hindäette hoitja ja nohiku muudu tüüp. Tuuperäst ei tekütä tiatrikuu mu seen esierälidsembät tiatritunnõt ku muu aig.

Määndse omma nuu tüüas’a, minka parhilla tegelet?

Parhilla omma Võron proovi. Perän nakkasõ sama näütekiräniku Kiluski Oti näütemängu «Kirvõtüü» proovi. Tuu om setokeeline näütemäng, miä võitsõ minevä aasta näütemänguvõistlusõ. Samal aol kirota uma filmi «Beatrice» stsenaariummi, saimi tuu jaos strardiraha. Lisas lavasta viil «ENSV» seriaali. Tüüd om.

Seo kuu lõpun tulõ vällä tiatritükk «Needid ja suhkruvatt». Midä tuu tükk päältkaejilõ pakk?

Võrokõsõ jo tiidvä, et 1987. aastagal oll’ Võro mäss, miä sai alostusõ tuust, et väiku seltskund punkariid otsust’ kõrda tetä vabahussõan hukka saanuidõ haudu ja kõrralda mälehtüsmiiting. Võimu es mõista toolõ as’alõ õigõlõ reagiiri. Nimä luutsõ, et mälehtüsmiitingulõ tulõ kümmekund inemist, a tull’ tuhandit ja võimu kaoti pää. Seo sündmüs oll’ nigu lakmuspapõr, et midägi om ütiskunnan väega võimsalõ käärümä lännü ja avitas väega veitüst, et kõik seenine elokõrraldus pauguga lakja lindas. Päält noid sündmüisi saiva võimu arvu, et kõik seo, midä nä omma pidänü igävädses ja kivistünüs, ei olõki nii kimmäs. Tull’ vällä, et ijä om küländ ohkõnõ.

Seo tiatritükk om kaeminõ noidõ sündmüisi pääle läbi punkariidõ juhi Saarõ Aini silmi, läbi kõrvalsaisjidõ, läbi vastaspoolõ silmi. Kaemi tuud häste pall’odõ inemiisi esi nuka alt. Mi mängimi sündmüse läbi, paiguldõ mängimi, paiguldõ võtami päältkaejit üten. Om satu pilte, midä mi lavastusõn tarvitami ja midä mi kommenteerimi, ehitämi helülidselt seod keskkunda. Mi veemi inemise kammõrligun õhkkunnan noidõ juhtumiisi keskele.

Kas sääl kõnõldas rohkõmb revolutsioonist vai om ka armastust ja muud säänest, miä tiatritükün iks olõma piät?

Ei, seo tükk ei olõ inemiisi umavaihõliisist suhtist, romantikat sääl ei olõ. Seksi ei olõ, õkva vägivalda kah ei olõ. Seo kõnõlõs as’ast hindäst.

Om pall’o võrokõisi, kiä noid päält 30 aasta iist olnuid sündmüisi viil mäletäse. Kas sa ei pelgä, et perän etendüst tuldas ütlemä, et nii iks es olõ?

Mi rõhutami kõik aig, et mi ei pretendeeri tõõlõ. Kiluski Ott om seo kokko kirotanu esi inemiisi mälestüisist, neo omma häste subjektiivse. Neo omma esi inemiisi infokilda. Mi ei pretendeeri objektiivsõlõ tõõlõ ja mi ei anna ka hinnangit. Ei olõ nii, et võimul olli ulli ja vastiku inemise. Kimmäle oll’ ka säändsit, a oll’ ka noid, teno kellele hoiti är verevalaminõ. Seo tulõ tüküst vällä: mi ei mõista kedägi hukka ja mi ei tii kedägi ka kangõlasõs.

Määndsengi mõttõn nal’aka tüübi, punkari, hindälegi uutmalda, avasti, et nä omma tennü revolutsiooni. Näil es olõ alostusõn säänest plaani ja tuu om inemlik ja armsa. Ei kujota ette, et kongi muial punkari alostanu tohutu mäsü, mink peräst pandas kõik liin lukku.

Midä sa esi teit tuul aol, ku Võrol naa revolutsioonilidsõ sündmüse olli?

Seol aol tetti Eesti muinsuskaitsõ seldsi nuurimalõvat. Ma olli üts noist, kiä sääl osalinõ oll’, ja tei joba sis Võro nuuri näütetrupin tiatrit.

A ma olli esi kah noidõ sündmüisiga üten surnuaia pääl ja liiku edesi ka Punaste Küttide väljakulõ ja sõakomissariaadi ette. Olli sääl külh verinuur, 16aastanõ nolk, a iks. Seo oll’ võimsa, midägi tävveste tõistmuudu. Õhun oll’ tävveste uskmada tunnõt. Väikun vaiksõn Võro liinakõsõn, ütlemi, linnas’ paa päält kaas är. Tuuperäst, et survõ oll’ seestpuult nii suur, et tä pidi lindama.

Kiä om kirotaja Kiluski Ott?

Ott om Meremäelt peri näütekiränik. Esi tä noist sündmüisist ossa es võta, a tüüt’ seo tükü kirotamisõ man läbi suurõ hulga matõrjaalõ.

Kiä sul lavastusõn mängvä?

Trupin omma Vanemuisõ näütlejä Pekarevi Ragne, vabakutsõlinõ näütlejä Dvinjaninovi Markus, timä mäng Saarõ Aini. Markus om pikkä kasvu ja timä olõkin om midägi saarõainilikku.

Võro trupist om mul väega hää miil Käosõ Maive, Trolla Agu ja Jansonsi Silviga kuuntüüd tetä. Silvit tunnõ ma tuustsamast aost, olõ esi Silvi lavastusõn mängnü. Ja Ruusmaa Vootele om helükujundaja ja näütlejä kah.

Millega sa meelütat tükkü kaema nuuri inemiisi, kiä esi tuust aost midägi ei tiiä?

Seo om kuradi äge lugu. Kõnõlõmalda tuust, et seo om periselt sündünü.

Küsse Rahmani Jan


Lavastaja Mäeotsa Ain. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit