Võrokõisi Kaika suvõülikoolin Misso lähkül Tsiistren (12.–14. 08.) märgotõdi tuust, mändse inemise tahtva maalõ (tagasi) tulla ja kuis paigapäälidse inemise näid avita saava. Tuust kõnõlõmisõst jäi hõl’oma mitu tähtsät asja.

Üts om tuu, et maaelost tohe-i maali määnestki roosat pilti: roosamanna külge kliipüs egäsugust kahtlast rahvast, kiä om liinan mändsegi käki kokko käändnü ja luut tuu iist maalõ är paeda. «Olõmi sändsit liina tagasi avitanu, no tuu om eski leebelt üteldü, tegelikult nõstnu,» tunnist’ «Tule Maale!» ettevõtmisõ iistvõtja Niilo Tiit.

Tõnõ tähtsä asi om, et maalõ ei tuu inemiisi vaba tüükotus vai tõistpite – maalt ei vii inemiisi är tuu, et tüükotussit ei olõ. Inemine taht maal ellä, ku täl omma sääl juurõ ja/vai iin tutva-sõbra. Tüü ots tä esi. Inemine tund rõõmu, ku timä latsõ saava luudusõ seen üles kassu, et kotost om mõni samm seenemõtsa ja ku tä taht, tege sanna ja küdsä välän lihha, ümbre omma uma inemise.

Tuust tulõ umakõrda vällä sääne tähtsä asi, et maalõtulõja piät paikligu kogokunnaga kokko klapma. Ku ülearvo suur ökohull lätt talomehega mürgüpritsi man taplõma vai pand tõkkõpuuga kinni külärahva tii järve viirde, sis püürd kogokund vahtsõ inemise vasta.

Tuugi tull’ jutus, et vallavalitsus saa iks külh maalõtulõjat avita, kukki või arvada tõistpite. Rõugõ valla päält om nätä, et ku annat tegüsäle inemisele maatükü kätte, sis maja ehitäs tä sinnä esi pääle.

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Jaga seod artiklit