Üteldäs, et poolõ haigusõ umma tekkünü mi hindä süül. Inemine um lännü seo hää eloga nii mugavas ja laisas, et süü pall’o ja kõnd veidü. Nii kogonõski mi iho pääle rasvakiht, mis ei lasõ ihol hengädä. Süük um kah väkev ja egäsugudsõ tõvõ nakkasõ meile tuuperäst pikäpääle ligi hiilmä. Et naid tõpi pidurda, ommaki edevanõmba mitmit retsepte pruuvnu. Ja põlvõst põlvõ tarkuisi edesi andnu. Olõ esi kah näist mitmit perrä pruuvnu.

Inne kui lää tõpi mano, kõnõlõ vannost tarvitusõl olnuist mitmõ haina ja mar’a tsäist.

Nuurusõ ja ilo tsäi. Ubinakoorõ, pujengi häitsmelehe, jasmiinihäitsme ja mõtsmaas’kalehe. Katõ kruusi kottalõ võtta ekäütte üts supiluidsatäüs. Kuna ubinakoorõ umma paksõmba, sis keedä 3–5 minotit ja lasõ 5–10 minotit tõmmada. Võit egä päiv juvva.

Tsäi väsümise vasta. Or’avitsamar’a, tsitronikuur (või ka tsitronimahla tsäi sisse tsilgada), põdrakanep. Võta kolm ossa or’avitsamarju, kats ossa tsitronikuurt ja üts osa põdrakanepit. Keedä väiku tulõ pääl 5 minotit ja lasõ veeränd tunni saista. Võit kah egä päiv juvva.

Rahustaja tsäi. Vehverment, viinalill (naistepuna), meliss. Võta kolm ossa vehvermendilehti, kats ossa viinalilli ja üts osa melissilehti. Keedä 3–5 minotit ja lasõ 5–10 minotit tõmmada. Vai sis vala kõvva kiiv vesi pääle ja lasõ veeränd tunni tõmmada. Võit juvva nii hummogu ku õdagu. A õdagu inne magamaminekit um parõmb, saat hää unõ.

Virgutaja tsäi. Nõgõsõlehe, apõlsinikuur ja piimohtjas. Või võtta kõiki ütepall’o. Kes um nõgõsõ vasta tundlik, nigu ma esi, tuu võtku kats ossa apõlsinikuurt ja piimohtjast ja üts osa nõgõst. Keedä 3–5 minotit ja lasõ 5–10 minotit tõmmada. Juu hummogist!

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit