Ma olõ maahainausku. Joba mu vanaimä ütel’, et kõik vägi ja võim tulõ luudusõst. Ja täl oll’ õigus. Keväjäst sügüseni kasus ja häitses mi ümbre egäsugutsit puid ja puhmõ, hainu ja lille, midä saa kor’ada ja kuivada. Mõnõl lehti, tõisil jäl juuri vai häitsmit.

Olõ kõik uma elo mitmõ tõvõ kõrral maarohtõ tarvitanu. Keväjä varra nakka jo korjama ja nii kooni sügüseni vällä. Inämbält jaolt nä kõik iks umma minno avitanu, üts rohkõmb, tõnõ vähämb. Uskma piät! Ku näide väke usku, sis avitasõ viil parõmbahe.

Muidoki, ku näütüses pümmesoolik valtas, sis tulõ iks arsti mano minnä, a vähämbide häti vasta saa ka maarohtõst api. Siski, ku mul latsõn pümmesoolik valu t’, hoitsõ lämmind soolakotti kõtu pääl ja valu kattõgi är. Ei olõ seenimaani tagasi tulnu.

Mõnõ häitsme avitasõ iks väega häste, olõ hindä pääl är pruuvnu.

Saialill

Kõgõ parõmbas piä ma saialilli-tsäid. Üte kruusi kottalõ võta keskmädse luidsatävve är kuivatuid häitsmit, panõ kiimä lännü vii sisse, sekä segi ja lasõ kaasõ all 5–10 minotit tõmmata. Juu nii paar kõrda päävän. Avitas väega häste kõigi mao- ja siitmishäti vasta.

Pähnähäitsme

Muidoki ei saa läbi ilma pähnähäitsmetsäildä. Tii tuud sammamuudu ku eelmist tsäid. Avitas häste külmehtüse kõrral. Kõrvaltoimõna aja häste higistämä ja vii neerõst vett vällä.

Kummõl

Ku um kõtt valla vai olõt kõtu är vinnütänü, avitas häste kummõlitsäi. Niisama sis, ku olõt midä halva söönü ja ossõndama ajas. Sis tulõ tsäid juvva üttejärge õkvalt mitu kruusitäüt, kooni kergemb nakkas.

Viinalill (naistepuna)

Närvilidse olõmisõ ja herevüse vasta avitas häste viinalillitsäi. Tarvitõdas jälki är kuivatuid häitsmit. Taad tsäid või jo hummogu juvva, sis and terves pääväs hää rahuligu olõmisõ.

Vehverments

Õdagu, ku uni ei taha tulla vai ku um magamisõga hädä, tulõ juvva vehvermendsitsäid. Vehvermentsi kasus meil mitund sorti. Osa umma nõrgõmba ja osa kõvõmba toimõga. Harilikku ohkõsõmba lehega vehvermentsi või panda kruusi kotsilõ paar keskmist luidsatäüt. Paksu lehega, melissilõhnalist vehvermentsi üts luidsatäüs, selle et tä um vägevämbä toimõga.

Lisas üte haina tsäile tetäs egäsugutsit mitmõ haina segusit, mis avitasõ esi häti kõrral. Järgmidsen osan panõgi kirja mõnõ retsepti.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit