Utsali Urmas Setomaa veere päält Kangavitsa küläst om taloperemiis, harrastuspoliitik ja maailmaparandaja. Tä murõhtas maaelo häömise peräst Eestin ja löüd, et õigõ maaelo lätt edesi õnnõ sis, ku perretalo avvu sisse nõstõtas.

Veeremaal eläden tund Urmas teräväle, et Eestimaa jääs õks inämb Euruupa veeremaas: noorõ läävä vällämaalõ parõmba palga pääle ja maa jääs tühäs. Pall’o raamatit lugõnu Urmas võtt tuu kotsilõ kujondligult sõnna: «Mõtsah, kas puu kasus ilma juurilda? Ku juurõ läbi lõigada, puu kuios är. Nii om eesti rahvaga kah, ku maarahvas är kaos, kas sis rahvus jääs püsümä? Seo oht om kõgõ suurõmb, külä ja talo jääse tühäs, talonime õnnõ jääse. Eestläse rändäse maailma pite lakja. A kas om kunagi võimalik siiä tagasi tulla? Kohe nä tuu varandusõ pandva, mis näil kogutu om, ku ei olõ inämb umma maad?»

Söögikasvataja omma eesti kultuuri tähtsä osa

Urmas löüd, et söögikraami kasvatus om tähtsä osa eesti kultuurist. A söögituutjit ei tunnustõda.

«Eesti söögituutja piäs olõma kõgõ tähtsämb. Laulda, tandsi ja arvutin istu tühä kõtuga ei saa. Presidendi 20. põimukuu kõnnõh es olõ söögituutjist ja maaelost juttugi,» om tä kuri.

Lisas löüd Utsali Urmas, et ku Eestin tahetu tetä regionaalpoliitikat, sis saanu tuud asja aia veeremaad tugõva massusüstemiga. Timä meelest om elo vussi lännü tuuga, et riik om aastit ajanu liberaalsõt majanduspoliitikat. «Taa liberaalnõ majandaminõ om õnnõ sulikilõ, maa ja mõtsaparisnigõlõ kasulik. Määnestki kõrraldamist om vaia. Eurotsooni palgavahe ei või suur olla, ku om üts raha. Vana Euruupa om meist tennü tarvitamisriigi,» põrotas tä.

Taloao alostust tulõtas Urmas miilde niimuudu, et maa anti, a toodangut es olõ inämb kohegi müvvä, selle et kõik kotussõ olli äkki odavat söögikraami täüs. «Tuudi siiä esiki Euruupa söögiperri, mis olli saisnu: lihalõ es lää kärblänegi pääle.»

Perretalo ja taloperre

Utsali Urmassõ meelest om Eesti maaelo püsümise jaos vaia säändsit talosid, kon pere saa ütenkuun tüüd tetä. «Perretalo om seo, ku peremiis üten pernaasõga taloh tüütäse ja omma latsõ, kes kah avitasõ. Latsõ opva niimuudu tüüd hindama ja tüüd tegemä,» seletäs tä. Talo suurusõ kotsilõ löüd Urmas, et tuu pidänü olõma sääne, nigu tä kellelgi edevanõmbidõ käest peritü om.

Timä esi majandas uma perrega ligi 25 hektäri maa pääl. Talon om ütessä piimälehmä, nuurkari päälekauba. Ütsä lehmä piimä müügiga om kõrrast rassõmb är majanda. Näütüses tekk’ seo aasta masma naanu suuri autidõ mass piimä vidämise kallimbas.

Ummõhtõ om tä uhkõ, et om säändse perretaloga saanu tüü tegemise harinõmist latsilõ edesi anda. «Mu kõgõ suurõmb rikkus om tuu, et mu latsõ ja latsõlatsõ mõistva tüüd tetä, pääle arvuti kah. Latsõlatsõ mõistva joba massinidõ ja eläjidega ümbre kävvü, omma saanu tüü tegemise püsümist,» kõnõlõs Utsali Urmas.

A jälleki tulõ tä tagasi rassõhuisi mano, miä perretalo ammõtlikku majandamist sekäse. Tä vaiõl’ hulk aigu massuammõtiga, kon soovitõdi talopernaanõ tüülises vormista. «A talopidämiseh piät olõma pernaanõ peremehega võrdnõ, ei saa üts tõõsõ tüüline vai sulanõ olla. Tuu om Eesti riigih paika pandmada!»

Suurõ tuutja võiva saia julgõolõgiriskis

Et väiku talo täämbädsel aol toimõ tulnu, om vajja suurõmbidõ talonigõga läbi saia. Urmassõlgi avitasõ suurõ taloniku uma tehnikaga maad harri, selle et väiku talo ei jõvva vahtsõt tehnikat osta.

A tollõn, et maa om lännü iks inämb suuri tuutjidõ kätte, näge Utsali Urmas ka julgõolõgiriski. «Ku suurõ välämaa firma tahtva maad osta, sis näil om lihtsämb tuud osta suurõumanigu käest. Ja sis kaemi päält, ku hiinlasõ vai kes tuutva söögikraami ja veevä vällä kah ja kutsva uma rahva tüüle,» ütles Urmas.

Parlamenti korgharidusõga majandust tundva inemise

Kõgõ taa jutu pääle küsü, kas Urmassõ meelest täämbädsen Eesti riigin ka midägi hääd om. Timä vastus om jälleki iroonilinõ. «Häste om niipall’o, et ei sunnita sinno tüüd tegemä. A ku tüüd nakkat tegema, sis karistõdas sinno massõga,» jääs Utsali Urmas hindä mano.

Kuis sis asi paranu? «Ma tahas, et tulõvadsõh parlamendih olnu rohkõmb majandust tundvit korgharidusõga inemiisi. Tsirkusõtegemise aig om müüdä! Parlamenti võissi minnä nuu, kes omma nõuh väikumba palgaga rahvast tiinmä, mitte minemä sinnä esi rahha tiinmä,» seletäs Urmas.

Urmas suuv, et timä juttu lugõnu ka pääministri Ratasõ Jüri. Nii et ku mõni pääministri nõvvoandja taad luku lugõma trehväs, olkõ hää, tekke taast ka valitsusõjuhilõ kokkovõtõ!

Rahmani Jan


Utsali Urmas om murrõn, et noorõ parhilla maal hindäle tegemist ei lövvä ja vällämaalõ parõmba palga pääle läävä. Niimuudu või Eestimaa peris tühäs jäiä. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit