Misso kandi mõtsu seen eläs kunstioppaja ja hobikokk Paljaku Maiden. Kümne aasta iist tull’ Tarton sündünü ja üles kasunu ja ilma pite rännänü Maiden edevanõmbidõ tallo elämä ja no löüd tä, et seo om timä jaos õkva seo õigõ paik.

«Maal eläden ei massa egä väiku as’a peräst murõhta,» löüd Paljaku Maiden. Pääle tuu tulõ olla tark ja tegemise tähtsüse järekõrda säädi. Ja ku lövvät väiku lisateenistüse ja opit selges, kuis rahha kokko hoita, saa maal elämisega väega häste toimõ.

«Seo om mu vanavanaesä tarkus: är ostku tuud, midä sul vaia om, osta tuud, midä sa saa-i ostmalda jättä,» seletäs Maiden. Umast kümneaastadsõst maaelo kogõmusõst om tä arvo saanu, et periselt olõ-i tä minkastki ilma jäänü. Kino, tiatri, sõpruga kokkosaaminõ – tuu om maal eläden täpsele niisama võimalik ku liinan. «Liinan eläden sai sõpruga kokko kõrra kuun, maal kõrra 30 päävä joosul,» kõnõlõs tä. Maiden seletäs, et Tarto liina sõit tä autoga puultõist tunni, tuu olõ-i määnegi maa. Ja sõbra tulõva iks küllä kah. Niisama või sõidu ette võtta, ku om himo minnä tiatrihe.

Ka Võrolõ tüüle sõitminõ võtt õnnõ puul tunni aigu, tuu tege sama vällä, mis liinan autoga tüüle sõitminõ, a om hulga rahuligumb.

Väikeisi latsi kunstioppaja

Tüül käü Maiden Võro kunstikoolin, oppas latsiaiaiän latsi. Tä om opnu Tarto kunstikoolin, a lõpõtanu Tal’na ülikoolin kunstioppamisõ eriala. Timä opilasõ omma päämidselt 5–7aastadsõ.

«Seo tüü om väega loomingulinõ. Ma ei lõika valmis seenekeisi, midä latsõ kokko pandva,» seletäs tä umma oppamisviisi. Maideni meelest om tähtsä, et latsõ omma väega loomingulidsõ. Päämine, midä opilasõ oppajalt uutva, om julgustaminõ, ärkullõminõ ja ärkaeminõ.

Kohvikupidämine väsüt’ är

Viil om Maiden tunnõt uma söögitegemisega. Varrampa pidäsi tä Tsiistren tiimajja, no om tuu aig läbi saanu. Kohvigupidämine väsüt’ är.

Parhilla tegeles tä söögitegemisega veidükese, tege tuud, mis tälle miildüs. Päämidselt tarvitas Maiden ummi süüke man paiklikku kraami. «Ku tiit süüki veidü ja puhtast kraamist, sis inemiisile miildüs,» kõnõlõs Maiden. Tä korjas mõtsast naati, põdrakanepit ja kuusõvõrsit ja tege mõtsakraamist pestosid, midä tä mõnikõrd laatu pääl möömän käü.

Mõtsa pidä Maiden väega tähtsäs. Tä ütles hindä kotsilõ, et om kõvastõ mõtsapoolõ. Tuu tähendäs, et tälle miildüs mõtsan ümbre hulki. «Kedägi ei saa är kõnõlda, et tulõ mõtsan ellä, a ma piä seod kõgõ tähtsämbäs. Tiir mõtsan tege tervembäs. Mõts om osa mu kodost,» ütles Maiden.

Edevanõmbidõ kodo

Päält mõtsa om Maideni jaos kodo man tähtsä, et seo om timä edevanõmbidõ kotus. Vinne aigu ellivä majan üte vinläse, vahtsõ Eesti ao alostusõn ostsõ Maideni vanaesä uma kodo tagasi. Kõgõpäält käve Maiden maalõ suvildõ ja niimuudu taa kodotunnõ tekkü. No tund tä mõnikõrd, et olõs nigu kunagi varramba, mõnõn eelmidsen elon, tan elänü. Võiolla om tuu man tähtsä, et tä saa väega häste läbi uma vanaesäga, kink sünnükodo seo Kotli talo om.

Vanaesä Pildi Enno uurmiisi ja mälehtüisi perrä om Maidenilõ teedä ka kurb perekunnalugu, miä om köüdet seo talo ehitäjä Pildi Gottliebiga.

100 aasta iist Misson

100 aastat tagasi olli Misso kandin keerolidsõ ao. Käve Vabahussõda, Misso mõisan oll’ verevä kütipolgu staap. 14. radokuul lasi verevä maaha 38 pantvangi võetut paigapäälist inemist. Noidõ maahalastuisi siän oll’ ka Pildi Gotlieb, Maideni vanaesä vanaesä. Gotliebi hõikusnime perrä om saanu nime Kotli talo, kon Maiden eläs. Ka uma vanõmbalõ pojalõ pandsõ Maiden nimes Gotlieb.

Uma vanaesä juttõ perrä tiid Maiden, et timä vanaesä Gotlieb oll’ harilik talomiis, päält tuu ka vallakohtumiis. Arvada tuuperäst tä vangi võeti ja maaha lasti. «Seon verevän kütipolgun olli eestläse kah, uma inemise, naabri. Tuud võidi tetä ka kättemassu peräst,» löüd Maiden.

Tuud luku om Maiden latsõst pääle tiidnü. Timä vanaesä om tuud uurnu uma esä pääväraamatist ja tuust oll’ iks kombõs kõnõlda. Nigu oll’ ja om täämbädseni Maideni perrel kommõ kävvü Vahtsõliina kalmuaia pääl edevanõmbit mälehtämän.

«Ma tunnõ edevanõmbidõ hääd tahet ja vaimõ hindä ümbre. Näide saatust ja ello om hää teedä, saa oppi. Ku hindäl om halv, mõtlõt, et kõik elo omma sarnadsõ: om rõõmu ja murõht. Inemise seen ei olõ midägi muutunu,» kõnõlõs Paljaku Maiden.

Rahmani Jan


Paljaku Maiden kassiga uma kodo – Kotli talo mõtsa veeren. Rahmani Jani pilt

Kütipolgu kivi mano olõs vaia seletüst

 
Misso külä keskel bussijaama man om üts must mälehtüskivi. Kivi pääl om kirän, et tan võidõl’ 7.02.1919–25.05.1919 Võro kommunistlik kütipolk.

Paljaku Maideni vanaesä Pildi Enno om kirotanu, et timä meelest pidänü kivi pääl vai man olõma lisandus: «ja mõrvas’ 14.02.1919 38 rahulikku elänikku».

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit