Ku mi täämbä saisami ütenkuun uma luudusõ iist,

sis om meil viil luutust nätä ilosampa hummõnist.

 
Valimisõ omma är peetü ja jälleki omma luutusõkiire pututanu ilosat maad. Määndse neo luutusõ sis täpsembähe olli, või õnnõ arvada. Ma saa tan kõnõlda õnnõ umahindä uutmiisist noilõ, kiä omma võtnu õnnõs ja vaivas järgmädse neli aastakka seod vangõrd vitä.

Avvustus om väkev jõud

Ma usu avvustusõ kõgõvägevä jõvvu sisse. Oppaja, kiä pidä avvu seen ummi opilaisi, nõstõtas ka opilaisi puult avvu sisse. Poliitik, kiä avvustas inemiisi, ei saa ka uma süämetunnistusõ vasta minnä ja otsusta nigu Pavlovi pini, a pidä hindä seen ja tõisi iist võigõlust, et mi kogokund edesi kestä saanu.

Edesikestmise all piä ma silmän võimõt nätä üle ilma käümän olõvit protsesse ja tetä tuu man asju paiga pääl, uman koton niimuudu, et noidõ tegemiisiga muutus maailm egä pääväga parõmbas paigas. Jah, niimuudu saa.

Ja niimuudu saa õnnõ sis, ku majandusõ kasuminõ ja Exceli tapõl vahetõdas vällä tõisi väärtüisi vasta. Nigu omma inemiisi hääoluindeks ja edesikestmise kasuminõ, mink seen piäs olõma luudusõ alalõhoitminõ ja tsurgit luudusõ praavitaminõ, keskkunda häötävist kihvtest vallalõ ütlemine. Piät olõma võimalus süvvä süüki, miä är ei tapa, a tege terves ja tugõvas. Ja võimalus laskõ kassu luudusligul kirivüsel. A et seod kõkkõ saia, om vajja tahtmist, ja seo piät tulõma ka juhtõ puult.

Peetäs jället plaani

Parhilla om riigin kats suurt projekti arotusõ all, või-olla eski kolm. Üts jälehemb ku tõnõ. Neo omma Rail Baltic, tselluloositehas ja viil vast edimält suulämmistüses kõnõld fosforiidi välläkaibminõ.

Edimäne tege meist hirmsuuri võlgu käen tsiplõja väikuriigi üten perädü suuri keskkunnaprobleemega. Tõõnõ avitas võlgu tsipa tagasi massa, a aja viil suurõmbas keskkunnahäti. Ja kolmas om seo vähähaigusõ perämäne staadium, kon edimädsest tulõvidõ suuri võlgu katmisõs piämi mi kaivandamisõotsussõ hääs kitmä.

Tulipunkt olõ-i paigan

Parhilla ei olõ viil edimäst koppa maa sisse lüüdü. Inemiisi joosutõdas rahuligult saan esi tsihin: pagulasõ, kuunelosäädüs, islam, kristlus, terrorism, sõahirm ja muu mõttõlda pudina. Nuu veevä tulipunkti tähtsä – keskkunna päält veidemb tähtsä pääle. Ku mi täämbä saisami ütitselt uma luudusõ iist, sis om meil luutust viil nätä ilosampa hummõnist. Ku lasõmi hirmõl meid valitsa, sis või selgele ette arvada, miä meist saa. Ja tuud pilti ma tan maalma ei nakka, selle et seo om lihtsäle jäledü, «jälk», ku tsitiiri ütte lukupeetävät kiränikku Pärnumaalt.

Olõ-i ütski pagulanõ ega homo mi vainlanõ, ku mi esi piämi avvu seen kõkkõ elävät ja julgumi vasta saista noilõ, kiä ei avvusta elävät ilma, a tuud, kon valitsõs pümme võim ja ahnus.

A võigõlust pitä ei saa vihaga, selle et teedäki, viha tege pümmes. Meid häötäväle ull’usõlõ tulõ vasta saista targastõ ja külmä pääga.

Saami esi hinnäst muuta

Muutus piät sündümä, a tassakõistõ, inemiisi hindä seen. Egä päiv tulõ meil tetä otsussit, miä paistusõ väiku. Kost mi midä ostami ja muu sääne. A kokko tulõ tuust suur pilt. Talleggi ja Rakvere lihakombinaadi näüte kõnõlõsõ hindä iist. Midä inämb mi toetami paiklikkõ väikuid tuutjit, toda rohkõmb toetami ka kogokunna edenemist. Ku ostat mäntli paikligu umblõja käest, sis hoiat seod inämb, selle et tunnõt tuu asjaga köüdüst. Tuu om hoobis tõistmuudu tunnõ ku sis, ku ostat mäntli poodist vai suurõst firmast, kiä om lasknu tuuta kauba Bangladeshin, masnu umblõjilõ õnnõ kopkit ja kindlustanu kihvti seen tüütämisega näile ka vaivalidsõ surma.

Tulõ tahta püsümä jäiä

Emotsiooni, tundõ omma hää, a näid tulõ mõista kontrolli. Julgus piät olõma saista hindä ja tõisi iist, a mitte tuu man õnnõ ull’uisi teten. Olõma piät mõistminõ kullõlda ja arvo saia ja sis tassakõistõ pakku vällä parõmbat tiid. Mi ütiskund om täämbä nii poolõs lahasnu, et aig om taad kokko kliipmä naada, massa-i taad inämb edesi käristä. Ku mi mõistami nätä õigõt fookust, tulipunkti, sis om seo võimalik. A kiä mi olõmi sis, ku kõik periselt väärtüsligu maaha möömi? Mitte kiäki inämb!

Ku meil om avvustus luudusõ ja hindä vasta, om meil ka kultuursus ja üten tuuga julgõolõk.


Kängsepä Kaija,
luulõtaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit