Räpinä vallavanõmb, innembä pikkä aigu Veriora valda juhtnu Liini Enel kõnõlõs elost vahtsõt muudu vallan ja täämbädse ao Eestin.

Kuimuudu om käümä lännü tüü vahtsõn Meeksi, Räpinä ja Veriora valla kokkominekiga tekkünün Räpinä vallan?

Segädüisi om ütsjago. Edimädse via nakkasõ vällä tulõma, et mis ütte ammõdijuhti om pall’o ja tõistõ vähä saanu.

A viko tulõ egäpääväelon niisama ette: inemise elon ja tüün. Tiidjämbä, kes omma egäsugutsit reformõ üle elänü, sovhoosõ ja mõtskundõ liitmiisi ja lahutamiisi, nuu võiva iks üteldä, et üts reform ei jõvva läbi saia, ku vahtsõnõ pääle tulõ…

Midä saa suurõmb vald parõmbalõ tetä ku väiku valla?

Ma looda, et mõnõ as’a läävä valla jaos odavambas ja veidükese rohkõmb rahha jääse üle. Võtami näütüses teie remondi. Ku meil om rohkõmb tüüd pakku, sis võiolla tulõ ka rohkõmb tegijit ja tetä tahtjit. A ega ma tuun ka kimmäs ei olõ.

Mis om mi kandi ellojäämise võti?

Ettevõtja inemise. Hindäle tüükotussidõ luumine. Ja hää olõs, ku mi mõistas hinnada noid inemiisi, kiä periselt ettevõtja omma.

Ku pall’o jõud valla valitsõmistõ Tal’nan tettävä poliitiga tuuli?

Mul om hää miil, et mi volikogon ei olõ riigikogo liikmit. Tulõmi uma kodovalla valitsõmisõga esi toimõ, meile ei olõ vaia suurõmbit uudissit Tal’nast tuvva. Ku vaia, sis mi võimi uudissit esi sinnä viiä, et kuis siin maapiirkunnan elo kääse. Ma toda katõ tooli säädüst kuigi hääs ei kitä. Sis võissi tetä ka vastapite: vahepääl võissi vallavanõmba kävvä riigikogon istman ja sinnä teedüst veemän. Ma arva, et mi tulõssi toimõ külh.

Mi ei lasõ tan hinnäst suurõst poliitikast segädä, võtami uma eelarvõraha ja kaemi, kost mano saa, ja ku om mõnõ sõbra toetust vaia, sis kõnõlõmi kellegagi. Seletämi ja teemi hinnäst kuuldavas ja arusaadavas, et umilõ tegemiisile säädüse tukõ saia.

Miä parhilla Eestin ülepää sünnüs? Millest tulõ inemiisi protestivaim uma riigi vasta? Plaanitas vabariigi aastapääväl Lätti minnä ja…

Ullis lännüvä! Olõ latsõn vanaimä-vanaesä man elänü. Ku mi sääl nelä-viiekeiste tüllü lätsimi, sis mammi ütel’ meile iks, et tülü tulõ tuust, et meil olõ-i midägi tetä. Vanaimä kõnõl’ tihtsäle ka sõaaost ja tuust, kuis timä uman vanan iän jõudsõ mõttõlõ, et pääle sõta, ku inemiisil oll’ muu vaiv ja hädä, es käüdä väega pall’o naabridõga läbi, ehitedi umma elämist üles ja eleti iks umma ello.

Mul om tunnõ, et meil om täämbädsen Eesti riigin kats võimalust: kas meil om pall’o hää elo, et mi inämb ei näe, mis mi ümbre sünnüs, vai om vastapite, kohegipoolõ riik nigu kreeni minemän vai vaoman. Mi tegelemi tähtsüseldä asjuga, nigu tuu, kes kellelegi midägi ütel’ vai kes kelle pääle viltu kai.

Periselt ei olõ jo riigikogon sukugi rumala inemise, inämbüs omma näist korgõmba haridusõga ja pikäaolidsõ poliitigu-kogõmusõga. Ainumanõ asi, millest ma nakka arvu saama, om tuu, et vast nä ommaki jäänü õnnõ puhtas poliitikus. Ja müüda lätt seo, mis maapiirkunnan vai üten hariligu tüülise perren egäpäävämurrõ ommava.

Arotõlõminõ alkoholiaktsiisi ümbre om jo peris hää. A ma kül ei näe, et õnnõ aktsiisega piäs riigikassat täütmä. Ja ma ei näe, et mul olõs nii hirmsalõ vaia Lätti sõita ollõ vai viina perrä. Ma iks mõtlõ tuu pääle, et mul om rahha kohegi muialõ panda. Andkõ no mullõ mu küsümine andis, a kas kõik, kes ti sinnä vooriti, olõti nii suurõ joodigu, et teile seo asi nii pall’o kõrda lätt?

Ku pall’o mõotas Räpinä valla ello tuu, et küländ lähkün omma naabri – Vinnemaa ja Läti?

Eks taa iks mõotas. A ku mi tervet Euruupat kaemi, sis egäl puul om piirikaubandus. Kävväs sääl, kon odavamb leib. Sama lugu om Soomõ-Vinnemaa piiri pääl, Austria-Tšehhi, mitmõsugudsõ teenussõ, midä ostõtas. Hää aig oll’ meil 10–15 aastat tagasi, ku suumlasõ siiä käve ja Soomõ riik pääst hiussit kaksõ, et näil alkoholiaktsiisi ei riigikassa ei tulõ. Siiämaani kävväs jo Soomõst Tal’nahe hambit parandama, hiussit ja küüdsi lõikama.

Petseri mõo om jäänü hulga väikumbas, ku tä inne oll’. Arvada tuuperäst kah, et inemiisi toimõtulõk om tublistõ paranu.

Ja Lätiga om nii, et ku mi periselt mõtõlnu tuu pääle, mis Lätin sünnüs, ja küsünü, määndse Lätin palga omma, sis Läti palga ja hinnatasõ om võrdnõ tuuga, mis nimä tiinvä ja massa sutva. Hain paistus õks rohilidsõmb sääl, kon meid ei olõ.

Midä soovit rahvalõ vabariigi aastapääväs?

Et mi egäüts mõistnu umma ossa Eesti riigin. Et mi hinnanu tuud, et meil om rahu.

Käve Ukrainan, viis aastat es olõ käünü sääl ja sis ma näi, ku vaesõs oll’ jäänü õnnõ üte piirkunna sõa peräst kõik rahvas. Ja ku sa näet är värske havva kotussõn, kost om 1000 kilomiitret sinnä, kon sõda kääse, sis jõud sullõ rahu väärtüs peräle. Et sul säänest hirmu ei olõ.

Tuuperäst pidänü meil olõma niipall’o mõistust, et massa-i egäl puul tsuski. Latsõn üteldi meil, et «kes hähnä uundõ tiid, ku esi kõrval ei tsusi». Kainõt mõistust kõigi ummi naabridõga häste läbi saia. Tülütsemisest – kodotülüst, naabridõ tülüst, külätülüst, valla tülüst – ei võida mitte ütski. Ja ku esi tuuga toimõ ei tulõ, tulõ võtta läbikõnõlõja.

Küsse Rahmani Jan


Liini Enel. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit