Ku nuur tohtri Kreutzwald 1833. aastagal Võrolõ tull’, es mõista tä vast arvadagi, et timä tüü ja tegemise jääse mõotama Võrolõ tulõvit tohtrit ja kultuuritegeläisi.

Võrol peeti tihtsäle Eesti tohtridõ päivi, miä kõgõ naksiva pääle arsti ja lauluesä Kreutzwaldi kujo mant. Nii omma ka täämbädse pildi pääl üles võedu 8. Eesti tohtridõ päivist ossavõtja 1. süküskuul 1929. Avvosammas oll’ ka kõgõ meelüspaigas Võrolõ kontsõrti andma tulnulõ Tarto miihikoorilõ. Egä kõrd Võrolõ kontsõrti andma tullõn saadi kujo man kokko ja tetti väiku kontsõrt.

Ka sis, ku 1982. aastagal tetti vallalõ vahtsõnõ haigõmaja Kubija pedäjide all, naksi vallategemise ettevõtmisõ pääle Kreutzwaldi vana haigõmaja mant. Säält edesi minti Kreutzwaldi kujo mano, panti lilli ja saadi õnnistussõna vahtsõ haigõmaja alostusõs. Põnnõv om märki, et Võrol omgi 1827. aastagast pääle olnu kats kotust, kon haigõmaja om olnu: Karja uulitsan ja Kubijal.

Ka parhillatsõl aol nakkas egäaastanõ Võro folkloori (perimüstandsu) festival pääle jo Kreutzwaldi kujo man.

Ruusmaa Arthur


Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit