Minevä kuu lõpun kooliopilaisi suurõl tiidüsfestivalil Tal´nan kuulutõdi vällä riikligu tiidüstöie konkursi avvuhinna. Põhikooli rehkendüsen sai tõõsõ kotussõ Saarõ Hipp Osula põhikooli 9. klassist, kiä uursõ uman tiidüstüün lehmänimmi.

«Säitsmendän klassin ma trehvsi kaema Eesti jõudluskontrolli keskusõ lehmänimmi nimekirja ja sääl oll’ häste pall’o säändsit nall’akit ja huvitavit nimmi,» kõnõl’ Saarõ Hipp tuust, kuis uurmistüü algusõ sai. «Mõtli, et võinu uuri, kost säändse nime tulõva ja mille säändsit pandas.»

Hipp naas’ noid lehmänimmi sis lahksama, lugõsi mano artikliid eläjänimmi kottalõ ja kor’as külä päält inemiisi käest kah noid nimmi, midä nimä omma lehmile pandnu.

Saarõ Hipõ tüü päämidses tsihis oll’ kõrvuisi säädi 20. aastasaa talolehmi nime täämbädse päävä suurlautu lehmi nimmiga. Tull’ vällä, et lehmänimemuud om parhilla hoobis tõistsugumanõ ku varrampa. «Vanastõ talolaudan peeti hääs luudusõst peri nimmi ja noid, miä lehmä vällänägemisega köüdedü, a täämbädsen suurfarmin pandas rohkõmb naasõnimmi. Noid om hää panda, ku suurin lautun om vajja panda pall’o nimmi kõrraga,» selet’ Saarõ Hipp.

Kõgõ rohkõmb om Eestin lehmi nimega Mustik (üle 4000), viil om hulga Maasikit, Maasusid, Kirjakit, Moonisid ja Täpisid. A kõgõ üllätävämbäs nimes oll’ Hipõ jaos lehmänimi Praak, midä om kah küländ hulga pantu.

Naasõnimmi pandminõ lehmile om tulnu muudu viimädse saa aasta joosul. «Vinne aol es lubata kolhoosilautun lehmile naasõnimmi panda, vast tuuperäst, et keski är es pahanu,» ütel’ Hipp.

Tiidüstüün tull’ vällä ka kurb uudis: kõrrast inämb peetäs Eestin lehmi robotlautun ja lehmänime nakkasõ är häömä. Täämbädse ao lehmäl om õnnõ kõrvan nummõr. Tä lätt, robot nüss tä är ja inemisel ei olõ vaia timäga kokko puttu.

Hipõ tiidüstüüd kiteti, et tuu oll’ esieräline ja jäi silmä. «Ku ma kõnõli taast tüüst festivalil, sis inemise jäivä kaema, naaratus näon. Lihtsä ja põnnõv asi, minkast kõik saava arru, egäüts mõist midägi üteldä, a saman uuritu ei olõ,» selet’ Saarõ Hipp.

«Või-olla ma uuri viil edesi tõisi eläjänimmi ja lehmänimmi iks kah,» and’ tä veidükese umist plaanõst aimu.

Vana-Võromaa kooliopilaisist jõudsõ uma tüüga riikligu tiidüstöie konkursi lõppvuuru viil Lattiku Mari-Liis Kanepi gümnaasiumist. Timä uurminõ küberkiusamisõst Kanepi gümnaasiumi opilaisi siän sai siseministeeriümi ja Tal’na ülikooli eripreemiä.

Võistlusõ lõppvuuru saiva ka Jaansoni Kris-Marii Parksepä keskkoolist ja Kissi Raido Võro gümnaasiumist.

Rahmani Jan


Saarõ Hipp. Pilt eräkogost

Jaga seod artiklit