Minevä nätäl ast’ hummogusaatõn «Terevisioon» üles ansambli Hää Om, kiä tege võrokeelist «vaibaklopmismuusikat». Uuri ansambli vidäjä Lauri Arne käest, kiä tä om ja midä märgotas.

Tere, Arne! Kes Sa olõt?

Olõ egävene hing, a seon elon sadanu seolõ maalõ mehe kihän.

Kas Sa olõt maa- vai liinainemine?

Perämädse 16 aastakka olõ elänü Varbola liinamäe kandin ja harinu joba maamehes olõma.

Su tegemiisi kaiõn paistus, et olõt kõik aig nigu midägi otsnu. Midä taast maailmast otsit?

Kõik mi otsimi tuud, miä meil edimält seen – õndsust. A tuu otsminõ või vahepääl peris hulga aigu võtta, sekäse aotlisõ võlss kombõ vai madala harinõmisõ.

Hariligult om neli põhjust, mille inemine vaimsust ots: uudishimu, kannatusõ, tõtõ otsminõ ja minkagi tundmalda, müstilidse vasta huvi tundminõ. Ma olli kah segu noist kõigõst, ku liikma naksi.

Mitmõ Su tegemise omma köüdedü laulu ja tandsuga. Mis om laul? Mis om tands?

Laul ja tands omma loomuligu henge vällänäütämise armastusõ tundõga. Ku mi olõmi armunu, sis esihindäst egä samm tüküs tandsu ja egä sõna laulu ja luulõ poolõ.

Kuimuudu Sa Võromaaga köüdet olõt?

Mu imä puult sugulasõ omma Võromaalt ja kõik latsõpõlvõ suvõ sai Viitka imeliidsi mäki pääl mängi, vanavanõmbidõ armust.

Mis om Hää Om? Kuis tuud muusikat kutsu, kost sääne mõtõ tull’ ja määndse plaani tuu projektiga omma?

Hää Om projekt tull’ paar aastakka tagasi mu süämehe õkva teno seolõ imelidsele keelele ja tenolikkusõst mu vanamemme ja taadi iin. Seo stiil om elektrooniga, popp, ja tsipa säändse tandsulidsõ mooduga folgi-kõlaliidsi elemente man.

Kuimuudu võrokeelidse laulu sünnüse? Kost võtat sõna, kas kiäki avitas?

Laulõ sõnno omma avitanu võro kiilde panda kats vahvat sõpra: Oleski Villu ja Kuuba Rainer. Laulu sünnüse nii, et inne tii Kaljuste Peetri abiga stuudion muusiga ja sis tuu pääle tulõ sõnno naada mõtlõma.

Kon om Hää Om üles astnu ja kon säänest projekti viil nätä-kuulda või?

Taa projekt om küländ vahtsõnõ, mi viil alostami turu pääle minekit, korvi käen. A ku om himoga tegijit ja võro patriootõ, kiä kullõlda tahtva, ja kiäki kontsõrtõ kõrraldas, sis hää meelega astumi üles.

Kas jõudminõ võro keelen laulmisõ mano om köüdet Su muiõ otsmiisiga? Kas olõt jõudnu läbi idamaiõ Võromaalõ?

Nii taa om, et idamaal olõ-i tuu hengelisus niipall’o kakkõnu ku mi põlitsõn mõtsakultuurin parhilla. A nigu päiv, miä taivan paistus, om Eestin ja Indian tuusama päiv, nii om ka hindätiidvüse otsmisõl lõpus kõik samal aol esimuudu, a igävest aigu rehkenden tuusama.

Miä tege inemise õnnõlikus?

Armastus, miä ei hooli hindä kasu saamisõst ja miä ei nõvva midägi. Hindä ja Jumala tiidvüstämine tulõ esihindäst, ku püüdä hindä seen hoita häid umahuisi, nigu häädüs, kannatlikkus, tenolikkus, tõisi tundidõ tundminõ jne.

Kuigi või paistu, et toimõndat rohkõmb vaimsidõ asjuga, sis mi väikust kirävahetusest om (mu meelest) nätä ratsionaalsust. Sa ei aja tühjä juttu ja olõt keskendünü tähtsäle. Kas tunnõt esi kah, et olõt ratsionaalnõ inemine?

Olõ kuigi sadanu õkva Kuu ehk Vähi tähtkujjo ja nigu loomingulinõ inemine olõ inämb tundõlidsõ Kuu mõo all, a päävä ratsionaalnõ energiä ei olõ kah võõras. Seod olõ innembi pidänü opma ja edendämä ao ja kogõmuisiga.

Miä Sinno täämbädse Eesti ello kaiõn rõõmsas, miä kurvas tege?

Rõõmustas tuu, et inemise saava kõrrast tiidligumbas imäkese luudusõ ja esäkese luuja osan.

Kurvas tege, et tahami hindä ümbre ja seen hinnäst ütes pitä vähä tähtside asjuga nigu kihä, rahalinõ rikkus, kuulsus, võim ja muu sääne.

Lõpõtusõs ütle üts suuv Võromaa rahvalõ.

Tsusimi ütstõist tassakõistõ, a kimmä tsihiga püürdmä uma palgõ egäveisi väärtüisi poolõ.

Küsse Rahmani Jan


Lauri Arne sais pallidõ jalguga mõtsan lumõ seen puuvirna pääl. Pilt Lauri Arne eräkogost

Jaga seod artiklit