Lüllemäe raamadukogo om seost keväjäst saanu vahtsõ ruumi ja sügüsest om sääl valla tett ka Lattiku Jaani infokiosk. Raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu taht umma tüüd tetä nii, et paiklik kultuurilugu häste nätä olnu ja et inemise saanu raamadukogon kõrraga mitu asja är aia.

«Taa Lattiku infokioski päämine mõtõ om juhata rändäjät edesi. Näütüses tuu, kiä om läbi käünü tii Lattiku sünnükotust Mäkistest Lüllemäele, saa tan tutvust tetä Lattiku elu ja tegemiisiga ja Karula kandi aoluu ja täämbädse pääväga,» seletäs raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu.

Infokioskis nimmat suur ekraan sais raamadukogon õkva sissekäügi ussõ kõrval. Sinnäsamma om tuudu ka suur puukand, miä om peri Mäkiste mõtsast ja kohe Karulast peri tunnõt kirä-, usu- ja riigimiis om uma nime sisse lõiganu. Kand tuudi mõtsast är katõkümne aasta iist ja saisõ innemb Lüllemäe kultuurimajan. A ku raamadukogo sai timahava vahtsõ ruumi, koliti ka kand siiä, et Lattikuga köüdet kraam üten paigan olnu.

Lattiku Jaani 140. sünnüaastapäävä aigu valla tett infokiosk tähendäs tegelikult ütte kodolehte, kon saa matõrjaalõ lukõ, kaia ja kullõlda. Parhilla om suurõlt jaolt valmis teedüs Lattiku kotsilõ, Karula kandi kotsilõ pandas sinnä viil tarkust mano. Ku tuu valmis saa, plaanitas kodolehekülg avalikus tetä, et egäüts tuud internetist lukõ saanu.

Väikust kortinast suurõmbalõ ruumi

Kooni seo aasta keväjäni oll’ Lüllemäe raamadukogo kerigu vastan mitmõ kortinaga majan, kon ruumi oll’ 60 ruutmiitret. Vahtsõn kotussõn, inneskidse vallamaja 1. kõrra pääl, om raamadukogo tarvitusõn 220 ruutmiitret. Vahtsõnõ kotus tetti kõrda lainu ja ütteminegitoetusõ abiga, inne olli nuu ruumi aastit tühä.

No om raamadukogol päält raamadusaali ka uma latsitarõ ja väiku näütüsesaal, kon saa kuunolõkit ja koolituisi pitä. Parhilla saa sääl kaia Lattiku mälehtüsjoosuga köüdet näütüst. Raamadukogon käävä ka maalitsõõri: puulpäävä opva maalmist suurõ inemise, neläpäävä latsõ.

Nuuri ja latsi trehväs raamadukokko küländ hulga. Säälsaman kõrval om ka nuurikeskus ja noorõ astva sääl kävven raamadukogost läbi. Kõrra kuun käü Rätsepä Triinu ka koolin, nigu tä esi ütles «hinnäst miilde tulõtaman». Säältki tulõ nuuri lugõjit mano.
Vahtsõhe majja kolimisõga om ka lugõjidõ arv tsipa kasunu. Parhilla om Lüllemäe raamadukogol pia 170 lugõjat. Päämidselt loetas ja lainatas aokirändüst ja juturaamatit, a küsütäs ka kirändüst, miä and oppuisi.

Tähtsä om raamadukogon ka internetipunkt. Lugõja saava sääl tarvita kipõt internetti, kattõ lavvaarvutit ja ütte tahvliarvutit. Rätsepä Triinu seletäs, et küländ pall’o om raamadukogo küläliisil küsümüisi arvuti tarvitamisõ kotsilõ: kas tahetas uma arvuti tarkvarra vahtsõnda vai om vaia mõni tüütu müügipakminõ är lõpõta. Noidõ küsümüisi man om Triinu saanu abis olla ja niimuudu ka esi vahtsit tarkuisi är opnu. Ja ku umast mõistusõst puudu tulõ, löüd tä mõnõ as’atundja, kiä avitas.

Mitu as’aajamist kõrraga

Triinu löüd, et om hää, ku inemise saava raamadukogon mitu asja kõrda aia. Tuuperäst pruuv tä jõudupite kõrralda üritüisi. A ütsindä tüütämine sääd energiäle piiri ette.

Ütte asja märgotas Rätsepä Triinu külh tõsitsõlõ: Lüllemäe raamadukogo võinu olla kotus, kon inemise saanu kuvääre-markõ osta ja lehte telli. Parhilla om Lüllemäele ligemb postipunkt Kaagjärven. No ajagi tä vallavalitsusõga asja, et vast õnnõstunu ka Lüllemäe raamadukokko postipunkt tetä. Triinu tund, et tä jõudnu tuu tüü kah raamadukogo vidämise kõrvalõ võtta.

Rahmani Jan


Lüllemäe raamadukogo juhataja Rätsepä Triinu vahtsõ Lattikust ja Karulast kõnõlõva teedüsekraani man. Rahmani Jani pilt

Jaga seod artiklit