Mõnikõrd juhtusõ hirmsa as’a. Ma usu, et kiäki meist es tahtnu olla tuu imä nahan, kiä minevä pühäpäävä latsiga Haani puuti ijätüst ostma läts’, ku gaasimaskin pätt püssäga puuti rüüvmä tull’. Sääne asi aja iks hirmu nahka külh.

Õnnõs es juhtu midägi hullõmbat. Püss es tii pauku ja Lätimaalõ Hopa liina pagõnu pätt saadi kipõstõ kätte. Taa juhtuminõ näütäs, et ammõdivõimu sutva ilostõ kuuntüüd tetä külh, ku tahtva.

Pättele jälleki oppas taa lugu, et inämb ei avita tuust, ku sa pääle kur’atüü tegemist tõõsõlõ poolõ riigipiiri pakõt. Kätte saias sinno õks. Nii tulõgi pätil kas midägi kavalampa vällä märki vai pätitegemine hoobis perrä jättä.

Ma looda ja soovi tuud perämäst. Et pätitegemist veidembäs jäänü ja et mi võinu hinnäst uman kodopaigan iks julgõlõ tunda.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit