Vana-Võromaa latsõ teivä Moisekatsi Elohelü jaos 320 käokiräst, kingitüse tulõtasõ rahvamuusigapidoliidsilõ miilde festivali idee autorit ja pääkõrraldajat Podekrati Üllet.

Käokirässe (eesti k lepatriinu) omma tettü mitmõst esi matõrjaalist (vilt, lang, luidsa, karvatraat jne) ja kleebidü külmäkapimagnõdi paprõhoitja pääle. Mano om kirotõt ’käokiräs’ kah.

Käokirä-kingitüisi meisterdi Vana-Võromaa latsõ kuu aigu.

Üten lei 14 latsiaida, kon om võrokeeline keelepesärühm: Veriora, Räpinä, Sõmmõrpalo, Kuldri, Lusti (Antsla), Väimälä, Lasva, Harglõ kooli ja Rõugõ latsiaid, Põlvast Mesimumm ja Pihlapuu, Võro liinast Päkapikk, Punamütsike ja Sõleke.

Väikeisi meistrimiihi oll’ kokko 260 – kipõmba saiva tetä mitu käokiräst.

Näid juhendi uma rühmä oppaja, avidi ka Võro instituudi keelepesäoppaja Lindsalu Evely ja Toomõ Triin.

Päält meisterdämise saiva latsõ kullõlda võrokeelitsit luulõtuisi ja laulõ, millen om tegeläses käokiräs.

Uma käokirässe saiva Moisekatsi Elohelü kõrraldaja kätte imäkeelepääväl (14.03.), külälise ja esinejä saava tuu festivaali aigu.

Ettevõtmisõ mõtõ tull’ tuust, et Eesti rahvamuusigatüütlüisi Moisekatsi Elohelü idee autor ja pääkõrraldaja Podekrati Ülle (1958–2016) juhtsõ 1988. aastast folkloorirühmä Käokiräs.

Folkloorirühmä tsiht om Põlva kihlkunna kultuuriperändi hoitminõ ja tutvastegemine.

Harju Ülle


Võro Päkapiku latsiaia Himpeli rühm ja näide käokirässe. Mägi Monika pilt


Külmäkapi-käokiräs. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit