Minevä nätäl käve Võrol latgalikiilse portaali päätoimõndaja Vilcāne Vineta ja latgalikiilside raadiosaatidõ toimõndaja Lazdiņa Renāte. Nä uursõ Võro instituudist ja Uma Lehe toimõndusõst, määne om võro keele täämbäne sais, ja kõnõli tuust, miä latgali keelega sünnüs. Pildi pääl arotasõ nä keeleasjo Võro instituudi keeletiidrüide Jüvä Sulõvi ja Saarõ Evariga.

Võro keele ja latgali keele sais täämbädsel aol om küländ üttemuudu. Latgalidõl om umakeelitsit tele- ja raadiosaatit tsipa inämb ku meil, inämb om nätä ka umakeelitsit poodi- ja uulidsasilte. A umakeelist koolioppust om latgalõl võrokõisist tsipa veidemb. Katoligu kerikun om latgali keelel tähtsämb kotus ku võro keelel meil lutõri kerikun. Ja Latgale piirkunna pangaautomaadi keeles saat valli latgali keele.

Võrokeeline Vikipeediä kirotas, et latgali kiil (latgalīšu volūda) om Hummogu-Läti katoliguusolidsõn Latgale piirkunnan kõnõldav piirkundlinõ kiil, miä kuulus indoõuruupa kiili balti rühmä. Latgali keele kõnõlõjit arvatas ollõv 150 000 ümbre. Latgali keelel om uma kiräkiil, minkan om jo 20. aastagasaa alostusõn ja varrampagi vällä ant suur hulk opikirändüst (aabidsa ja lugõmigu), a ka katoligu uso kirändüst. Läti riik olõ-õi siski siiämaani latgali kiilt umaette keeles tunnistanu ega taalõ piirkunna- vai vähämbüskeele õiguisi andnu.

UL

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit