Välän inämb pall’o tüüd tetä ei saa, tulõ uma tegemise tarrõ kolli. Katriaig om käen.

Om kombõs, et katripuulpäävä õdagu vai ka katripäävä õdagu käävä katrisandi. Nuu omma valgin rõivin, hariligult naistõrahva, hulgan või olla ka naisis tettüid miihi.

Ku katrisandi mõistva ilostõ laulda, tulõs nä kimmäle sisse kutsu. Muido võit hummogu puuriida ussõ iist löüdä, ei päse ussõst vällä.

Katrisantõ mass proovilõ panda. Kullõlda ja uuri, kes nä omma ja mis tahtva. Sandirahvas ei olõ tulnu määnestki etendüst andma, a perrerahvaga kõnõlõma ja õnnõ tuuma. Tuuperäst võis seo õdak uma nutitelefoni kõrras käest panda. Ku tahat kõik uma elo üles filmi, sis om vajja ka tõist ello, et tuud filmi är kaia. Ja filmmine om tüü, mis tähendäs, et aur lätt ülesvõtmisõ pääle ja elo jääs elämäldä.

Katrisandõlõ võit annis anda söögikraami: aiavillä, lambalihha, vorsti, ubinit, leibä-saia vai pähkmit. Rahha võit jo kah anda, ku trehväs olõma ja esi tahat. A vanaaoliidsi katrisantõ jaos om umakasvatõt söögikraam kah väärt and.

Laskõ Katri sisse tulla!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Jaga seod artiklit