Töötukassa Võromaa osakunna Antsla büroo tüüvahendüskonsultant Kuusiku Terje (51) om Antsla kandi inemiisile nõvvo andnu 1993. aastast pääle. No omma bürool vahtsõ suurõ ruumi ja hulga vahtsit teenüssit – Terje meelest om tuu Antsla kandi inemiisile hääs abis.

Teil om Antslan pall’o tüüd?

Jah, selle et pall’u vahtsõ teenüsse tulõva nüüt siiä Antslalõ. Kundõsit tulõ mano ja lihtsäle üle ussõ küsüjit om häste pall’u.

Tüüd om inämb ka tüüvõimõreformi peräst. Tüüvõimõt saa nüüt hinnada tan paiga pääl.

Võrolt käü üts kõrd nädälin kats juhtumikõrraldajat, nä avitasõ väikumba tüüvõimõga inemiisil küsümüstikku täütä. Inemine või külh esi kah küsümiisile internetin vastada ja ID-kaardiga allkirä panda, no sääl omma väega keerulidsõ küsümüse. Parõmb, ku mi tüütäjä seletäs maakeeli as’a är ja küsüs esi, sis saava inemise parõmbalõ vastada.

Viil saa mi käest karjäärinõvvu, avitami kandidiirmispaprit tetä, kõrraldami oppuisi, avitami tüüinemiisil meeleperätsembät tüükotust saia ja tüüandjil tüüliisi löüdä.

Mändse tüüotsja ti mano trehväse?

No mi kandin omma iks rohkõmb lihttüülise. Pall’u omma juba kolhoosiao lõpust ilma tüüldä. Noilõ ei olõ sobivat tüüd ja vanust om kah joba veidükese pallu – ei saa ümbre oppi ja opmisõ kotussõ omma kavvõl.

Noorõ tulõva õnnõ kõrras – ju sis elutii vii suurõmbalõ liina. Vanõmba inemise iks ei tükü kotust är, esieränis viil sis, ku om maakodu ja eläjä.

Määnest tüüd om Antsla kandin pakku ja määnest tüüd inemise otsva?

Kirän om nii 160 ilma tüüldä inemist. Pakku om kuus tüükotust: saanu umblõjas, Antsla Inno ots satulseppi ja polstõrdajit, Ühinenud Farmid vas’katalitajat ja nüsjät.

Umblõjas nii väega kiäki ei taha saia. No mõni pruuv ja om tenulik. Ütles, et es mõista arvada, et tahtki umblõja olla.

Farmin nakkas tüü pihta poolõ üü aigu ja ku iks umma autut ei olõ, saaki-i tüüle. Noorõmbil inemiisil om vaia latsõ hummuku kuuli ja latsiaida viiä, a eläjäkasvatusõn ei saa 8–17 tüül kävvü. Tüüstüsten om kah vahetuisiga tüü.

Pääle transpordihädä omma tervüsehädä: liigõssõ, süäme, vererõhu… Ku silmiga om hädä, sis om rassõ ummõlda.

Üle poolõ inemiisist iks hingest taht tüüd tetä. No ütsjagu om noid kah, kes ei taha.

Palgainfo agõntuuri värski uurmisõ perrä tahtva müüjä, teenindäjä ja lihttüülise saia palgas kätte päält 900 euro, no saava nii 500 ümbre. Kas Antslan om kah nii?

900 iks ei küsütä, no alla 500 ei taha kah kiäki midägi tetä. Mehe, kel pere takan, alla 700 ei lepü. Mõni miis ütles tuud kah, et alla tonni ei tulõ kotust vällägi. Ma iks ütle vasta, et küssü jo võit, a küsü tuud kah, midä tuu palga iist tegemä piät.

Kas mehe küsüse rohkõmb ku naasõ?

Muiduki! No mi püvvämi näid maa pääle tagasi tuvva. No om Antsla kandin kah võimalik tuhat kätte saia, a nuu omma püsüvä tüükotsõ ja noidõ pääl omma inemise, kellele miildüs tuud tüüd tetä. Ega nuu kotsõ vabas ei saa.

Inemise ütlese, et ku palka mastasi, sis lääsi tüüle.

Tüüandja jäl ütlese vasta, et ku inemine tüüd tege, sis tä saa palka kah.

Viil om üteldü, et inemise ei taha tüüd tetä vai tahtva palka ette saia. Edimäne küsümüs om, mis palk om ja kuna palgapäiv om, tüü sissu küsütäs peränpoolõ…

Mändse omma päämidse põhjusõ, mille inemine tüüd ei lövvä?

Tüüharinõminõ ja kohusõtunnõ omma kaonu. No meil om pall’u koolituisi, mis avitasõ tuud jäl tagasi saia. Motivatsioonikoolitus, tüüklubi, arvudikoolitus, tüühar’utus, midä mi Antslan paiga pääl saami tetä.

Sakõst saa inemine arvu, et iks hindä man oll’ viga, ja nakkas umma ellu ümbre mõtlõma.

Ja saavaki tüüle. Eski ku bussiga tüüle ei saa, lepütäs kokku ja võetas inemine kodu lähkült pääle. A mõnõ omma jäänü kodu ja küsüse valla käest toimõtulõgitoetust. Mõnõst saat ka arru: haigõ vanõmba vai haigõ latsõ omma kotun ja noidõ iist piät huult kandma.

Ku pall’o om koolituisist api vahtsõ tüü saamisõ man?

Iks om. A inemine piät esi opma ja kohal kah käümä koolitusasutusõn. Autujuhi tan omma põhilidsõlt. Naasõ tahtva iluteenindüst oppi ja näid om ka ettevõtjas nakanu. Hiussõlõikajas piät pikält opma ja piät iks suur tahtminõ olõma, et ligi aasta aigu Antslast Tartulõ opma kävvü.

Mi annami inne nõvvu ja uurimi, kas inemine om tuus valmis ja saa perre kõrvalt niimuudu är kävvü.

A mitmõ omma tubli ja tegevä kas uma ettevõttõ vai saava tüüle kohegi salongi. Antsla liina om töötukassa abiga luudu massaaþiettevõtõ. Tuul lätt häste, a eks tuu tegijä oll’ esi ka väega tubli – täl oll’ tsiht silmä iin.

Sotsiaalala om kah sääne – ku inemine tund, et taht tuud tüüd tetä, sis väiku oppus avitas: 160 tunni, 320 tunni. Olõnõs, mis haridus all om. Tõsitsõmba huvilidsõ käävä Tartu ülikooli manu kursuisilõ. Saa tüüle tugiisikus, kuuli, latsiaida…

Muiduki piät inemisel olõma kannatust: ku õkva tüüle vai opma ei saa, või saia mõnõ ao peräst.

Kas om midägi, midä inemise esi tahtva väega oppi, a midä ei olõ nii väega mõtõt oppi?

Noorõ ütlese sakõst, et võlss ala sai valitus, näütüses arvudi-ärioppus Võrumaa kutsõhariduskeskusõn. No või-olla lätt tuud tulõvikun vaia, põra lihtsäle olõ-i ammõdikotust pakku vai arvatas, et palka ei masta nii pall’u, ku tahas.

Kes on raamadupidämist opnu, tuu piät hinnäst kõik aig tävvendämä – säädüse muutusõ.

Ku inemine om valmis opma, külh tä iks kunagi hindäle kotussõ löüd. No saa-i lõpmada kah uuta. Soovitami iks keväjä võtta huuaotüüd vasta: pakutas tüüd puukuuli, aiandilõ…

Kes om tuu rii pääle saanu, ütlese, et joba uutva keväjät ja tüüandja omma valmis näid jäl tagasi võtma.

Härgütedäs, et nakka ettevõtjas. Ku pall’o inemise pasva ettevõtjas?

Ku 20st üts võtt teema üles, om häste. Eks inemiisil om võlss arvaminõ kah, et ettevõtjal tulõ raha esihindäst koskilt. No ei tulõ koskilt, piät iks tüüd tegemä ja kannatust piät kah olõma.

No omgi hää, et arõnguagõntuuri nõustaja käü kuun siiä. Kes vähägi huvilinõ om, saami tälle ao kirja panda. Inemine saa nõvvu, kuis ettevõtjas saia ja mis ohu-riski tuu man omma.

Riigil om no sääne tsiht, et tervüseviaga inemise võisi kah rohkõmb tüüle saia.

No eks nä nüüt tulõva kotust vällä ja meil om näile ka rohkõmb pakku: tüülesõidutoetust noilõ, kes juba tüütäse.

Tüüandja omma kah valmis rohkõmb tervüseviaga inemiisi tüüle võtma. Olõnõs, mis tüü om. Egä haigusõga ei saa egä massina taadõ tüüle võtta, esieränis ku om ohtlik tüü, nigu saekaadrin.

No inemise esi löövä käega, et tervegi ei saa tüüle, mis nüüt nimä. Mi püvvämi motivatsiooni nõsta: uutkõ, olkõ rahuligu, vast saa tüüd kuu-katõ vai aasta peräst.

Kas mõni juhus om tennü süäme lämmäs, et olõtki saanu inemist avita?

Kitetü iks om. Sakõst om niimuudu, et inemisele ei jõvva õkva peräle kõik teedüs, midä mi olõmi kõnõlnu vai soovitanu. A tä lätt kodu, nakkas mõtlõma ja küsüs täpsempä. Sis om meil hää miil, et tä om iks kullõlnu.

Mõnda avitas koolitus, mõnda sõidutoetus ja tuust om kah api, ku inemine iks tüüandja manu peräle viiä ja tedä nimeliselt soovita.

Avita saa sis, ku inemine taht. Käsu pääle tuud ei saa: sinnu viiäs tüüandja manu ja või-olla sinnu võetas vasta kah, a ku sa iks ei taha sääl tüüd tetä, sis ei tulõ midägi vällä.

Küsse Harju Ülle


Kuusiku Terje avitas Antsla kandi inemiisil tüüd saia. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us