135 aastakka tagasi sündünü Vahtra Jaan tahtsõ kuulmeistres saia. Tä plaansõ minnä opma Jõhvi gümnaasiummi koolioppajidõ ettevalmistusklassi, a rahha es olõ ja es saa minnä.

Es jääki muud üle, ku tull’ 1900. aastagal naada Meeksi vallakirotaja abis. A Vahtralõ es miildü kantseleiammõtnigu tüü. Õnnõlik juhus tull’ appi ja tä sai kutsõlda oppaja kotussõ Meeksi-Parapalu koolin. Sääl tüüt’ tä aastil 1901–1902.

1902. aastagal sai tä kutsõlda oppajas tüüle Peri-Metste kuuli, kon oll’ säidse aastakka. Kolmõklassilidsõn koolin oll’ õnnõ üts kuulmeistre, opjit 30 ümbre.

Täämbädse pildi pääl omgi kuulmeistre Vahtra Jaan umal perämädsel tüükeväjäl üten katõtõistku Peri-Metste vallakuuli lõpõtava tütriguga. Ku pilti lähembält uuri, om nätä, et latsil om sälän koolivormi muudu rõivas. Tuul aol oll’ soovitõt ilokraega tummõmb kleit vai ündrik ja pluusõ. Kuulmeistre ja lõpõtajidõ silmä kaesõ luutust täüs tulõvikku.

Peränpoolõ õnnistu Vahtra Jaanil Peterburin kuulmeistres oppi ja edespite oll’ tä kunstioppaja. Timä opilasõ Ivaski Alberti mälestüisi perrä arvas’ Vahtra Jaan, et klassin opvagi õnnõ väiku Raffaeli, kinkast timä sutt tetä suurõ kunstnigu. Tä oll’ tollõ kotussõ päält parandamalda optimist. Ku Vahtra kai kehvembä opja tüüd, tõmmas’ tä paar kriipsu mano, nõst’ paprõ korgõlõ üles ja ütel’: «Kaegõ, tsehkendäs nigu kunstnik!» Halva tüüd Vahtra silmin klassin es olõki.

Ku mi tiiämi Vahtra Jaani inämb ku aokiränikku vai kunstnikku, sis periselt oll’ tä suurõmba osa umast elost kuulmeistre, kokko 25 aastakka. Noist 15 aastakka opas’ tä Vanal-Võromaal, 10 aastakka Tarton, noist säidse korõmban kunstikoolin Pallas.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja


Pilt Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Jaga seod artiklit