Näütlejä: «Laena mulle kannelt, Vanemuine!» Üles heränü vindine pritsimiis: «Är anku, Vanemuine, pilli hullu kätte!»

Jah, joodikul om mõnikõrd sääne latsõsuu pään, et ilma hindä tiidmäldä ütles vällä suurõ ja sügävä tõõ. Kiä lõppkokkuvõttõn naa euroraha iks kinni mass? Projektimehe ja -naasõ kaosõ kõgõ nellä tuulõ poolõ, musugutsõ midägi massa inämb ei jõvva ja vikadimiis võtt kah uma.

Projektoriide perämine projekt paistus olõma tuu, et võtami kolm-neli miljonit moslemit Eestimaalõ ja lasõmi esi jalga. Las sis moslemi masva (vai ei massa).

Eurorahadõ päämine hädä om jo tuu, et näide iist ei saa midägi mõistlikku tetä. Jumala peräst, et kiäki midägigi tootma es nakanu! Võit tetä midägi säänest, minka Euroopa iin liputada saassi – mõni sild, mia kohegi vällä ei vii, mõni plats, midä hääl juhul kõrd aastan pruugitas jne.

Võru liin oll jo Vinne ao lõpust kuulus liputajiide liin. Tuukõrd liputõdi sinidse-musta-valgõga, nigu Ruitlanõ om kirutanu. Nüüd om sis midägi vahtsõmbat vaia, küll võrukõnõ harinõs kõgõga.

Mullõ miildüs alati luumõga võrdluisi tuua. Seokõrd tulõ miilde vana uudis, et ameeriklasõ har’utiva lehmä ajalehti süümä. Piimä tull’ õks uma neli tonni kuun täüs, tuu oll’ tuukõrd kõva sõna. Ma pelgä küll, et kiäki tuud piimä juvva es taha, kõva propagandamaik tõsõl man.

Et piim ruttu maigu manu tõmbas, tuu sai ma selges aastidõ iist Sotši sõitõn. Adleri lennujaaman sei mandariini ja otse silmiga prügükasti. Es olõki tuud vaia: üts pikk kiil tõmmas üle mu ola koorõ hindäle suhvõ. Perän sööklan pidi ma nuu koorõ esi klaasist suhvõ valama.

Ruitlanõ olõs liputamisest midägi muud, midägi slaavilikku vällä paknu. Aga tuu es lännü täl läbi, vana värk!

Ah jah, tuu vaenõ Väimelä kanala! Tuu jaos jo Võrun nüüd kotus olõman. Hulka orsi joba paigan, mõni viil manu ja võit saina (klaasist) ümbre tetä. Tohutu hää infrastruktuur. Turg lähkün. Ja liinaelulõ and õkvalt vahtsõ hingämise.

Aga kittä Eestin mõistõtas. Siiämaani kitetäs Jakov Sverdlovi nimelise kolhoosi päähoonõt, kuigi ma olli tunnistajas, kuis raamadupidäjä joba edimädsel aastal ummi papriidega paduvihma iist pagõsi.

Kahju küll, et vanna tulõtõrjujat kiäki tõsitsõlõ es võta.

PS. Päälekauba arva ma õks viil, et Rail Balticu asõmõlõ tulõsi tetä Lindora-Hatapalu-Hopa eriti aiglanõ raudtii. Kasvai liputamise mõttõn. Contra juusk lipuga iin ja puha. Väkev!

Pulga Jaan

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit