Seo süküs peeti neli giide koolitamisõ loengupäivä, kon kõnõldi Vana-Võromaa kultuuriruumist. Opipäivi loengu võeti video pääle üles ja noid saa tarvita giide koolitamisõ man ka edespite. Perämäne loengupäiv 16. märdikuul kõnõl’ Võro liinast ja lõppi väiku liinaekskursiooniga.

«Olõmi arvu saanu, et meil om tõsinõ hädä vahtsõ põlvkunna giidega. Täämbäne giide seltskund om väega pall’o är tennü ja tsipa joba vanõmb. Nuuri pääle ei tulõ. Mõtlimi taast murrõst jako saia nii, et võtami kõik ägedä teema, mis mi tunnõmi, et giidi pidänü tiidmä, videoloenguhe, ja nuu jääse meile tarvitamisõs mitmõs aastas,» selet’ Võromaa turismikõrraldaja Moppeli Kadri Vana-Võromaa kultuuriruumi turundamisõ programmi.

Nii peetigi rehekuun ja märdikuun kokko neli opipäivä. Juttu tetti Teppo lõõtsast, savvusannast, Vana-Võromaa käsitüüst, kultuuriruumist, söögist ja Võro liina aoluust ja tan elänüist kultuuritegeläisist. Loengupidäjä olli uma ala spetsiälisti: Teppo lõõtsast kõnõli Ojasaarõ Toomas ja Teppo Priidu, savvusannast Eichenbaumi Külli, käsitüüst Oja Vilve, söögist Veeroja Eda, kultuuriruumist Kuuba Rainer, Võro liina aoluust Otsa Mirja ja kultuuritegeläisist Reimanni Nele. Kursusõpäivist võtt’ ossa 15–20 huvilist, kõgõ perämädsest joba päält 30.

Moppeli Kadri kõnõl’, et giidindüs om maailman kõrrast tähtsämbäs muutunu. «Turisti otsva väega pall’o kogõmust like a local, miä tähendäs, et tahetas nätä tuud, midä näge paiklik rahvas. Periselt ka üts-ütele vai perrile tettävide giidiekskursioonõ muud om maailman kasunu. Et meil om täämbä umbõs 30 giidi, sis ilmselgele jääs noist veitüs. Tahami ka noorin herätä huvvi giidindüse vasta ja mi väega loodami, et seo om teema ka opilasfirmadõ jaos. Giiditeenüs om sääne asi, et ku sa uma tuuri vällä mõtlõt, sis seo jääs jo sukka terves elos,» selet’ tä.

Kursusõst ossa võtnu Nutovi Ritta ütel’, et kuigi tä oll’ pall’odõ kõnõlduisi asjoga varrampa ka esi kokko puttunu, sai tä tast ka vahtsit tiidmiisi. «Ma tii Setomaal giiditüüd, a esi elä aoluulidsõl Võromaal, sis om hää ja põnnõv Võromaa tarkuisi mano oppi,» selet’ tä.

Kõgõ põnõvamb oll’ Ritta jaos oppus Teppo lõõtsast. «Mu kadonu vanaesä oll’ pidodõl pillimängjä, mängse Teppo lõõtsa. Tä pruuvsõ mullõgi opada, a ma es võta oppust. No sai tast lõõdsa kotsilõ vahtsit tiidmiisi,» ütel’ Nutovi Ritta.

Rahmani Jan


Opipäävä lõpõtõdi väiku Võro liina ekskursiooniga, kon aoluuharidusõga poliitik Padari Ivari näüdäs’ Võro liina põnõvit paiku. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit