Ku pall’o lätt energiäs. Kaloriraamatun um kah vällä tuud tegemiisi kaupa, pall’o inemine kulutas määndsegi tüü vai tegemise man energiät. Ku kulutõt energiä hulk ja söögiga mano saad energia hulk tasakaalu viiä, saamiki tiidä, pall’o um vaia süvvä.

Ku pall’o um sis vaia päävän liiku ja tüüd tetä? Tuu um egäl inemisel ummamuudu. Mõni kõnd ja tege tüüd veidemb, tõnõ rohkõmb. Tuu olõnõs inemise tervüsest. Ku tervüst um ja jala kandva, sis tulõ aasta läbi tüüd tetä ja kõndi, talvõl kah. Ku talvõl mugavahe tarõn istut, sis um keväjä väega vaivalinõ huugu sisse saia, tiiä tuud umast käest.

Kalori. Raamatun um vällä tuud vannusõ perrä, pall’o piät kalorit tarvitama ja kost edesi tulõ piir ette. Ma olõ 61–75aastaidsi hulgan ja mino keskmäne tarvitaminõ um 1850–1870 kilokalorit päävän. Tuu um näütüses sääne päävämenüü.

Hummok: omlett – 241 kcal,
kohv koorõ ja tsukruga – 45 kcal, saiakõnõ – 155 kcal.
Lõuna: kardohkapudõr – 166 kcal, hakklihasoust – 110 kcal,
pett – 60 kcal, kakaokissel – 208 kcal.
Õdak: makaronisalat – 614 kcal, leib – 100 kcal, tsäivesi tsukruga – 30 kcal.
Tunn aigu inne üüd: värski salat – 30 kcal, viinamar’amahl – 120 kcal.

Tuu tege päävän kokko 1879 kcal. Kõtu saa peris kõrralikult täüs. Ja ei määnestki vaihõpäälset näksmist.

Kõtt kõrda. Tulõ kaia, et kõtt kinni ei lää, muido lätt ainõvaihtus väega aigladsõs, mis ei lasõ kah kaalul alla minnä. Kõgõ parõmb luuduslik kõtu kõrda tegijä um must pluum. Näid um pia egän poodin müvvä.

Ku pall’o seit. Ku pääle süüki jõvvat kõtulihassit pinguta, vai nigu üteldäs, kõttu sisse tõmmata, sis um viil kõik kõrran.

Midä juvva. Ma olõ veidükese maahaina usku. Vanaimä jo opas’ egäsugutsit maahainu tundma. Minno tuu huvitas ja ma olõ pall’o lugõnu ravihainuraamatit. Korja esi kah mitmõsugutsit hainu ja häitsmit, millest tsäid tetä. A tuu um nii lagja teema, et tuust tulõ eräle kirota.

Midä ma külh umast käest või üteldä ja mis kimmähe avitas, um verevä viinamar’a mahl. Tä and kül rohkõmb kalorit ku tõsõ mahla, a um ka toda väärt. Ma juu talvõl ja keväjä tuud mahla vähämbält kats klaasi päävän. Pääle tarvitama nakkamist ei olõ ma inämb tundnu määnestki nõrka olõmist ja keväjäst väsümist.

Tullõm. Ku ma inne hindä käsile võtmist olli pia 100 killo, sis nüüd ma kaalu 77 killo, mis um mino pikkusõ kottalõ õks viil pall’o. A prõlla või ma iks üteldä, et olõ pehmelt täidlanõ, mitte paksult rasvanõ. Pruuvkõ perrä ja ti ei kahitsõ. Kergemb um kerge olla, põlvõ ei valta ja pää um selgemb.

Urmi Aili

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit