Ku ma viil nuur olli, lasi naabrinaasõl umas 25 aasta sünnüpääväs ilosa kleidi ummõlda. Iks keskkotust piten, nigu peenükesele näüdsikulõ kohanõ. Umblõja ütel’, et tä jätt pahepoolõ pääle ummõlusvaru: ku ma lää paksõmbas, saa perrä laskõ. Ma sis ütli, et olõ-i vaia, ma ei lää ilmangi paksõmbas. A saaki es ma tuud kleiti kuigi kavva kanda, nii lää es inämb sälgä. Sis mõtli, ku lihtsä meelega või iks üts nuur inemine olla.

A no vanan um kihäkaal nii pall’o kasunu, et tulõ jo mitu nummõrd suurõmba rõiva sälgä panda.

Naksi sis mõtlõma, kon ma olõ via tennü, et vaihõpääl olõ kerkünü nigu saiapäts. Kes tuun külh süüdü umma?

1. Kõgõpäält tüükotus. Pia terve elo tüüti lämmän ja mugavan tarõn. Kõndmist iks oll’, a mitte pall’o. Inämbjaolt tüüti pää ja kässiga. Kuna pingõt oll’ pall’o, sis egäl vabal minotil käve kohvipoodin saiakõisi ostman ja söömän.

2. Ilma kimmä kõrralda süümine. Seit sis, ku aigu oll’. A kõgõ rohkõmb oll’ aigu üüse. Tuu, et kell kolm üüse kõtu täüs pargit, tundu olõvat peris normaalnõ.

3. Söögi häädüs. Ega tuud häädüst es olõki. Seit, midä oll’. Vaihõpääl sai kotost üten võetus, a inämbüste iks sai kohvipoodi saiu süüdüs. Suppi ja salatit sei veidü.

4. Energiä kulutaminõ. Energiät kullu emotsioonõ ja stressi pääle, mis aiõ viil rohkõmb süümä.

5. Veidü und. Käve üüpäävä kaupa tüül, tuuperäst saiõ küländki veidü maada. Uni oll’ jo nii är tsurgit, et vabal pääväl es mõista kah inämb pikält maada.

6. Liikmine. Kuna inämbüs aigu olli puulväsünü nigu zombi, sis es viisiki pikki kõndmiisi ette võtta, trennist kõnõlõmalda.

7. Kaal. Ku kõik taa jutt kokko võtta, sis tulõgi tunnista, et säändse elo man kasvi mu kihäkaal iks hää mitukümmend killo. 25aastadsõlt kaaldsõ ma 53 ja 60aastadsõlt 92 killo – pia poolõ rohkõmb.

Kes om süüdü? Ma tahassi üteldä, et kõik pääle esihindä. A ku perrä mõtõlda, sis nii tuu iks ei olõ. Hää külh, stressi ja veitü magamisõ panõssi tüükotusõ arvõlõ. Tüüti sis haigõmajan. A kõik muu oll’ iks uma süü, nii süümine ku väikene liikmine.

No ma saa jo pia 65aastadsõs ja olõ umma kihäkaalu joba üle kümne kilo sutnu maaha võtta. Kuigi vanast pääst um taa kaal väega rassõ kaoma. Piä ütlemä, et parhilla, ku ma olõ pensionär (kuiki ma käü iks veidükese tüül kah), um mul rohkõmb aigu hindä eloviie pääle märki.

Järgmäne kõrd tahagi uma läbielämise perrä mõnõ hää soovitusõ edesi anda, kuis alla võtta ja kergembät ello ellä.

Urmi Aili

Lugu lätt edesi järgmädsen lehen.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit