Lehe kirotasõ, et vannokodon um kotusõmassu jäl nõstõtu. Latsõ, kes uma vanõmba sinnä omma veenü, ei jõvva inämb massa. Viil kirotõdas, et latsõ ei olõ rahul, kuis vanõmbidõ iist riigikoton huult peetäs. Ku ma noid artiklit loe, mõtlõ, kohpuul tuu õigus um. Olõ esi kah üle viie aasta vannokoton tüütänü ja nännü noid asju.

Mõnõ toova uma viil peris kõbusa vanõmba kotost jalost är ja ei tulõ rohkõmb kaema ku pühäde vai sünnüpäävä aigu. Ku noidõ vanainemiisiga jutus tulõ, sis nä ütlese, et es tahaki kotost är tulla. Latsõ es kannahta vällä vanainemise koosõrdamist ja köhimist… Noid um mõni ütsik, kes esi tahtva vannokodo tulla.

Tuust ma viil saa arvo, ku jo meelemõistus är lätt ja ei tiiä inämb, midä tege. Pand siibri varra kinni vai lätt kotost är ja ei mõista inämb tagasi tulla. Ja uik üüse nii, et tõsõ kah ei saa maada. Vai um sängühaigõ, kedä um egä kolmõ tunni takast vaia käändä ja kassi. Sis um muidoki ummil rassõ, ku nä piät päivä tüül vai koolin olõma. Sis ei jääki muud üle, ku vii vannokodo vai võta kodo huuldaja. Mõlõmba variandi umma kalli. Odava taso iist ei saa kodohuuldajat kah inämb. Tuu um rassõ tüü ja kiäki ei taha tulla. Niisama ei taheta taa palga pääle vannokodo tüüle minnä, sis jääski tuu vanadõ iist hoolõ pidämine kehväs.

Taa um mi riigi kõrda ajamalda sotsiaalnõ hädä. Ku meil kah olõssi pensioni nii suurõ ku Skandinaavia maiõn, kon inemine saa vanadusõn uma pensioni iist hindäle täüt huuldust ja ravvi lubada, olõssi meil kah as’a kõrran.

A noorõmba võissi iks koton kah ummi viil mõistusõga vanõmbit rohkõmb vällä kannahta ja ku vaia, sis avita, nigu vanõmba näid umma avitanu. Taha ei kiäki nii lihtsähe kotost är minnä.

Ja ku vana um vana, ku tä esi hindägä viil toimõ saa?

Urmi Aili

Jaga seod artiklit