«Kõgõpäält panti minnu iks proovilõ, no nüüt om kõik jonksun,» kõnõlõs Krabi kõrdsimiis ja poodipidäjä Kanguri Lenno (45) tuust, kuis tä om õnnõ üte aastaga Läti piiri viirsen küläkesen umas inemises saanu.

Puulpäävä õdagu om Krabi kõrts rahvast täüs. Krabi külätiatri näütemängest omma mitmõ näo tutva. «Tulõ iks, ku midägi väega tähtsät vahelõ ei tulõ,» kõnõlõs Antoni Annika. «Puulpäävä pääle sanna iks astu läbi, hää tutvidõga kokku saia ja teenindüs om kah väega hää,» seletäs mano Mürgü Marje. «Pääle tüüd hüppä iks poodist läbi – saa kõik pääväuudissõ kätte: kiä koolnu, kiä sündünü… Ja Rõugõ puut, tuu om iks kavvõl kah! (16 km – UL).

«Päämidselt maainemise käävä, kolhoosimaja rahvast om vähämb nätä,» om Lennol aastaga pilt selges saanu. Ku inemine puuti tulõ, kas Lenno tiid joba ette, midä tälle riioli päält kätte anda? «No iks, päämine om egäpääväne söögikraam: kellele om tuu sis piim ja leib-sai, kellele õlu ja viin,» muhelõs Lenno. «Mõnõl vanõmbal naistõrahval lätt hindäl meelest saiakõist küssü, sis ma paku esi ja iks võtva – Rõugõ Pagari saiakõsõ omma jo hää!»

Villändi külle alt peri, pikält pääliinan elänü Lenno oll’ inne Krabil käünü üte kõrra – 15 aastat tagasi jaanipidol. No kotus jäi süämele.

«Mul tekkü rahha ja kai Lõuna-Eesti mõtsamüügikuulutuisi. Sis jäi silmä, et Krabi kõrts om müügin,» kõnõlõs innegi ettevõtja olnu ja kõrdsimehe ammõtit pidänü miis. «Käve umanigõ, Kalamehe Tiina ja Jüri man, saimi kaubalõ. Kõrraga es olõ mõtõt elämä tulla, no tuuaigsõ kõrdsi rentnigu anni mullõ õnnõ nätäl aigu – nä tahtsõ är minnä. Tull’ otsusta, kas panda maja kinni ja jättä umma aigu uutma vai naada kõrraga pääle.»

Lenno märgot’ Tal’nalõ tagasi sõitõn, et kotus om «lämmi» ja tuu ildampa jäl üleslämmistämine võtassi hulga aigu. Sündü otsus: miis visas’ aastalõpus tettü suusaplaani nukka ja kolisi Krabilõ.

Lenno naanõ Adleri Aive (46) sõit Krabilõ egä nädälilõpp. Nädäli seen om tä siseministeeriümi siseauditi osakunna juht. «Mõtli kah kõrraga üten Lennoga Krabilõ är tulla, no sis tull’ vahtsõnõ ministri (Anvelti Andres – UL) ja tüü man läts’ põnõvas…» muigas tä.

No Aive tund hinnäst mi kandin iks nigu koton – tä om peri Kanepi lähkült Ahijärve veerest.

Kuis paanikast usaldus sai

Kõrdsi ja poodi vallalõhoitmisõ man Lenno midägi muutma es nakka. «Nuu omma iks innekõkkõ paikligõ inemiisi jaos,» seletäs tä. «Et Krabi kõrdsiruum näge ummamuudu vällä – külärahva antu pildi ummist sugulaisist –, tekkü edimält paanika. Määnegi võõras miis tulõ, peräkõrd pand poodiussõ kinni?! Kalamehe Jüri pand’ piltele silte manu, et tuu miis vii või-olla seo pildi är, tuu tõnõ või-olla tuu tõsõ…»

No Lenno mõistsõ Krabil lühkü aoga umas inemises saia ja kõik pildi omma täämbädseni saina pääl alalõ. «Maainemine taht võõraga harinõda, a mul ei olõ säänest tormi, et õkva om kõkkõ vaia,» seletäs Lenno. «Noorõ mehe omma iks sändse kikka, no hään mõttõn. Kuuli, kuis nä poodi nuka takan kõnõliva, arvssi mu kotsilõ. Kiäki midägi es küsü, panti õkva paika, kiä ma sääne olõ. Eks tuud püüti mullõ ka kõrdsilavva takan selges tetä. No perän tulti sis seletämä, mille nii arvati, ja täämbä om kõik väega häste.»

No nakkas vällä tulõma, millega Lenno rahva süämehe om saanu: tä ei pressi hinnäst pääle. «Ma panõ muusiga mängmä, kotusõpäälidse tüübi korrigiirvä,» pajatas tä. «Patune Pool – mu jaos tävveste vahtsõnõ bänd. Nuude Mati ei olõ vahtsõnõ, a tuu om vahtsõnõ tiidmine, et tuud küsüse 20–25aastadsõ!»

Krabi rahvas pand’ Lenno ka õkva proovilõ, ku kipõlt tä võro keele selges saa. Et Lenno om väikut viisi laulumiis, sis kutsõ külätiatri tedä suvõl Paganamaa pääväl uman tükün ütte laulu laulma. Tuu oll’ võro keelen, kuu anti aigu selges saia. «Ma hävisi – es saa mõnuga tetä,» kaibas Lenno. Tä oll’ tunn aigu inne etendüst Mürgü Marjele tunnistanu, et saa-i laulusõnnust iks arvu, riast «poiss hinnäst ruttu puhma käkse…» mitte sukugi. «No ma põruti, et mille sa ummõtõ inne es küsü!» muhelõs Marje.

Tuu vipõrusõ pääle kinkse Marje Lennolõ eesti-võro sõnaraamadu ja opas’ tähtsämbä sõna selges. «Ma pruugi kõik aig kolmõ-nellä sõnna: näütüses «kohegi», «ümbre»…» kitt Lenno.

Midä edesi tetä?

Kas piiriviirse poodikõsõ ja kõrdsi pidämisega eläs är? «Kuis tunnus, kas ma olõ koolõman?» muigas Lenno. «Ku mõistat majanda, tulõ tuu muidoki kasus…»

Et paiga pääl om iks rahvast hõrrõlt, sis uut tä küläliidsi ka kavvõmbast: niisama läbi astma vai mõnt pito pidämä. Püsikundõ omma Läti mehe, kiä käävä Hopa puidufirman tüül. «Võtva lõunasöögis burgõrit vai lasõ näile lihapallõ lämmäs,» seletäs Lenno. «Ma ütle näile kõgõpäält sveiki (’tere’ läti k – UL), edesi läämi inglüse vai vinne keele pääle.»

Lennol om tunnõ, et ütsjago tuu maanuka rahvast käü alkoholi ostma iks Lätimaalõ, no asi olõ-i peris nii hull, et poodi piässi tuuperäst kinni pandma.

Kas Lenno jääski Krabilõ? «Ma olõ esi hindäle ütelnü, et ega ma nii vana kah viil ei olõ, et siiä kuulma tulli,» märgotas tä. «No kae, mul om nüüt pini. Ma ei olõ saanu inne pinni võtta, selle et olõ kõik aig ümbretsõõri sõitnu. Nüüt püsü paigan.»

«Egä nädälivaih Talinast Krabilõ kävvü om muidoki jälle,» märgotas Aive. «Seo aastadsõ testmisega om selges saanu, et olõs vaia umma ärri edesi arõnda – katõlõ inemisele tan tüüd ei olõ.»

No et vanõmbidõkodo Hansi külän tõmbas Aivet nigunii Vanalõ-Võromaalõ, sis pidä tä plaani iks pääliinast är tulla. Maaelo tälle miildüs ja maatüüd naanõ kah ei pelgä: esäkoton om iks tsiku ja jänessit peetü, piiti ja kardokat kasvatõt.

Nisama miildüs tälle mõtsa siinde kävvü ja üllätüs-üllätüs – jaanuari lõpun om Krabi kõrtsin värski seenesuust lavva pääl! Tuu man om jäl Mürgü Marje käsi mängun: «Mukka nä siinde kääväki, puusiini (talvinõ söögisiin, eesti keeli puidu-sametkõrges, ladina keeli Flammulina velutipes – UL) korjama,» seletäs Marje.

«Majutust tan kandin väega ei pakuta, võissi turismitallo pitä,» märgotas Aive. «Pähni luuduskeskusõ vana kontor om müügin, tuust saanu tetä majutusasutusõ vai pansionaadi – vanõmba provva saasi kommuuniello ellä.»

Mis om maal murõs? Aive ütles, et nuuri tütärlatsi om harva nätä. ««Kuldikülä» teema iks om, naisi piässi sisse tuuma,» ütles tä. «Äkki tulõva, ku kõrtsi ilosit laulupoissõ esinemä kutsu? Ku tütrigu omma kõrtsin, sis mehe ei olõ kurva,» muhelõs Aive.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 


Kõrdsimiis Kanguri Lenno (kural) ja Adleri Aive Krabi kõrdsin rahva seen. Harju Ülle pilt

Jaga seod artiklit