Viil nätäl tagasi oll’ Krabi kooli direktri Sprengi Ale piaaigu kimmäs, et tulõvast sügüsest Krabi kuul ummi ussi valla ei tii. Krabi külä jaos tähendänü tuu, et vahtsõt tüükotust piät otsma 35 kooli tüütäjät. 65 seoniaoni Krabil koolin käüvät last pidänü umma opmist jakkama muun koolin. Ministeeriümi vastussõst Umalõ Lehele või siski vällä lukõ, et plaanituid muutuisi seost sügüsest ei tulõ ja kuul saa viil vähämbält aasta vannamuudu edesi tüüd tetä. A segähüs om suur ja kooli tüütäjä otsva vahtsit tüükotussit.

Krabi koolin käävä latsõ üle Eesti. Nuu omma säändse latsõ, kellel om vajja ellä opilaskoton, et uma põhiharidus kätte saia. Opilaskoton elämise põhjussit om egäsugutsit: kas ei suta kodo latsi haridusõ saamist tukõ vai omma latsõ ummi koolikaaslaisi vai oppajidõga nii tüllü lännü, et kodopaiga koolin inämb edesi oppi ei saa. Ulli nuu latsõ ei olõ – saava hariligu programmiga ilostõ toimõ.

Nukka aetu: Krabi kooli direktri Sprengi Ale. Rahmani Jani pilt

Niimuudu, opilaskodo ja üle Eesti kokko tulnuidõ latsiga om Krabi kuul tüütänü perämädse 17 aastakka. Tego om eräkooliga: kooli pidämist kõrraldas MTÜ Ostium.

Krabi külä om paik luudusõ kesken, Paganamaa veere pääl. Siiä kuuli tulnuil latsil om kimmäs pääväkõrd, antas neli kõrda päävän süvvä, opitas. Egäsugumaidsi meelütüisi koolitüü asõmõl midägi muud tetä om veidü. «Seo om ka tõisi riike praktika, et säändse kooli omma tsivilisatsioonist kavvõn,» kõnõlõs Krabi kooli direktri Sprengi Ale.

Osa kooli opilaskodo üllenpidämise kulusid om riik siiämaani kinni masnu. A edespite haridus- ja tiidüsministeeriüm inämb opilaskodo jaos õkvatoetust massa ei plaani. Tuu raha jaetas är umavalitsuisi vaihõl ja tollõ iist tulõ umavalitsusõlõ ülesandit mano.

«Riik om võtnu tsihis, et meil om kaasav haridus. Tollõ mõtõ om, et lats käü uman kodupaigan koolin ja tälle määrätäs tugiteenüsse koolitiil ja koton, kellele midä vajja om, kas perreterapeuti vai latsõlõ tugiisikut. Ja sis om tävveste selge, et opilaskodu jaos tuust inämb ei jakku,» seletäs Sprengi Ale.

Kaasava haridusõ mõtõ om tuu, et ei tohe olla silte külgepandmist, kõik latsõ piäs käümä uma kodokotussõ koolin. «Ja ma ei tahaki tuuga vaiõlda. Või-olla mi paari aasta peräst näemi, et tuu oll’ õigõ otsus,» löüd Sprenk.

Miä küläst saa?

Krabi poodimiis Kanguri Lenno löüd, et täämbä om koolil küläelon väega tähtsä osa. Timä sõnno perrä om nätä, kuis koolin käümine latsi rahustas, nädäli alostusõn ja nädäli lõpun omma latsõ tävveste esi muudu.

Kooli ärkaominõ mõotas kimmäle ka küläello, paiga pääl jääs veitüs tüükotussit. «Puuti ma kinni ei panõ, a või-olla kae üle, midä müvvä: magusaleti asõmõl tulõ võtta tuud kaupa, midä nõutas,» ütles Kangur.

Segähüs suur

Et kuul tulõs joba seost sügüsest kinni panda, tuu arvamisõ mano jõudsõ koolijuht ministriga kõnõldõn. Üten avit’ ka ministeeriümi tüürühmä vällä pakut teedüs. «Ma ei saa ka 35 inemisega kollektiivi lihtsäle tüüle kutsu, tiidmäldä, pall’u mul latsi tulõ ja pall’u rahha om. Seo ei tulõ jutuski,» ütles Sprengi Ale.

No omgi nii, et Krabi kooli tüütäjä kandidiirvä tõisi tüükotussidõ pääle, mõnõ omma saanu, mõnõl om kandidiirmine poolõlõ. Tuu kõgõ man omma kooli tüütäjä Sprengi Ale sõnno perrä väega mõistva ja rahuligu olnu.

Ka koolilatsõ tiidvä, et muutusõ omma iin. «Kõnõlõmi umavalitsuisiga, miä latsist saa. Ka latsõ omma segähüsen,» seletäs Sprengi Ale.
Segähüsele and vunki mano ministeeriümi vastus Uma Lehe küsümise pääle. Tuu vastussõ perrä ei olõ otsust rahastamist muuta tettü ja nii kipõstõ ei tetä kah.

«No om tõtõst mitund sorti teedüst. Ei olõ midägi kimmäst,» kommõntiir Sprengi Ale ministeeriümi vastust.

Kas tuu tähendäs, et sügüsest kuuli kinni ei panda? «Mõlõmba variandi omma võimaligu,» jääs tä sõnakehväs.

Nädäli peräst om Krabi kooli latsi huvireis Tal’nalõ. Kas tuu jääs kooliperre perämädses ütitses välläsõidus, näütäs aig.

Rahmani Jan


Vahtsõnõ koolimaja Krabil sai valmis 18 aasta iist. Kooli kinnipandminõ nakkas kõvastõ mõotama ka Krabi külä ello. Rahmani Jani fotomontaaž

Ministeeriümi kommõntaar

Haridus­ ja tiidüsministeeriümi kom­ munikatsiooniosakunna asõjuhataja Kurmi Tarmu:

Üttegi otsust opilaskododõ rahastamisõ muutmisõs tettü ei olõ. Ku muutmisõs omma ettepanõgi valmis, sis arotõdas nuu kuuntüüpartnõridõga läbi.

Parhilla om latsõ ja perre jaos tarviligõ teenüsside rahastaminõ jaet paikligu umavalitsusõ ja riigi vaihõl. Asõnduskododõ latsi jaos and riik rahha sotsiaalministeeriümi kaudu, toimõtulõgirasõhuisiga perrist peri latsilõ haridus- ja tiidüsministeeriümi kaudu latsi opilaskododõ tugõmisõs. Mõlõmba teenüsse omma mõtõldu hättä jäänüisi latsi ja toimõtulõmisõga hädän olõvidõ perri tugõmisõs. Mõistlik om, et nuu raha olõs edespite üten tükün paikligõ umavalitsuisi tulubaasin. Plaanin olõvidõ muutuisi mõtõ om anda paiklikulõ umavalitsusõlõ suurõmb vabahus otsusta, kuis peret kõgõ parõmbalõ tukõ. Üteliidsi anda tuu jaos ka rahha, et olõs võimalik peret mitund muudu tukõ ja võimaligult kipõstõ api anda. Niimuudu tahetas ette är hoita tuud, et lats piät asõndushuuldusõlõ minemä.

Haridus- ja tiidüsministeeriüm ei plaani üttegi muutust opilaskododõ rahastamisõ man opiaastaga keskpaigan. Meil omma koolipidäjidega lepingü 2017. aastaga lõpuni, tuu tähendäs, et opilaskododõ rahastamisõ muutusõ ei nakka kimmäle masma inne 2018/2019. opiaastat.

Jaga seod artiklit