Sõda vai revolutsioon käänd’ iks inemiisi elo sassi. 1917. aastal, päält revolutsiooni edimädse ilmasõa pöörüssen, pagõsi umast Võro liina kotost üten perrega är ammõdi poolõst rahalugõja Zopa Friedrich.

Zopa sõidi sõa jalust är Omski liina. No päält sõta ja Eesti Vabariigi välläkuulutamist tahtsõ pere iks Võromaalõ kodo tagasi saia.

A Vinne ammõtnigu es lupa niisama sõita, pidi olõma ette näüdädä papõr, miä kinnitäs, et nä omma iks sõa iist är pagõnu.

Nii sis saatsõgi Võro rentei (rentei – riigikassa osakund) ülemb Lukatsi August 1920. aastal Vinnemaalõ sändse paprõ nigu «Raha Ministeeriumi Wõru Rentei tunnistus nr 2838».

Tuu paprõ pääl oll’ kirän, et vanaaignõ (tuu tähendäs et inne Eesti vabariiki rahalugõja tüüd tennü) Zopa Friedrich, naanõ Anna Rosalie, tütre Regina ja Valentina viidi sõa jalost 5.10.1917 Võrolt Omskihe.

«Kõva» papõr, mille pääle olli lüüdü kats ringpetsätit ja templimargi, mõjju Omski ammõtnigõlõ ja passõ ka NKVDle.

Zopa Friedrich pässi üten perrega 1921. aastal kodo tagasi ja võisõ üten võtta ka 50 puuta varra.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja

Võro Rentei ammõtnigu 1920ndil aastil.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
 

Võro Rentei ammõtnigu 1920ndil aastil. Tõsõn rian kuralt edimäne Friedrich Juulius Zopp.
Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Võro rentei ehk riigikassa osakunna vällä ant tunnistus
Võro rentei ehk riigikassa osakunna vällä ant tunnistus tuu kotsilõ, et Zopa pere pagõsi Võrolt Omski liina sõa jalost. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist.

Jaga seod artiklit