Taa imäkiil tulõ är häötä, taa om inemise arõngul jalon. Kaegõ, kõik maailma pasknääri laulva ütte laulu, ei määneski murrakut ei dialekti, kõik saava ütstõõsõst arvo. Üts universum, üts planeet Maa ja üts maailma inemiisile arvo saia kiil. Inglüse.

Ei, inglüse kiil ei kõlba, taa ei olõ määnegi maailmakiil. Inglaisi om pall’o veidü, et näile umma kiilt lupa, esieränis pääle Brexitit. Prantsusõ keelega niisama, ja tõisiga. Ainumanõ kiil, mis mu meelest keele nime vällä kand, om hiina kiil. Mõtõlgõ tuu pääle, mitmõl saandil viimädse katõ tuhandõ aasta joosul om Hiina majandus maailma juhtvamb majandus olnu? Hää küsümüs, kas olõ-i?
No pess inemise pään kell, et või jummal, ei saa õks niimuudu mõtõlda, väiko keele omma nii ilosa, nä andva maailma nii pall’o kirivüst mano, nä tegevä elokotussit ja kultuuriruumi rikkambas, naidõ väikeisi kiili takan omma kombõ ja uskmisõ…

Kas ti mõtlõti, et hiina keele takan ei olõ kombit ja uskmiisi? Rohkõmb inemiisi, rohkõmb kombit, rohkõmb uskmiisi. Hiina puhul om tegemist maailma üte vanõmba ja keerolidsõmba kultuuriga. Näil om toda kultuuri 5000 aasta jago, meil oll’ kah õkva suur juubõl 100.
Hiinas nimssi Hiina võõramaaladsõ. Hiinlasõ kutsva umma riiki seenimaani keskkuningriigis (Zhongguo). Hiinlasõ pidävä umma riiki maailma keskusõs. Ja mitte as’alda.

Eesti kiil ja Eestimaa väiko keele omma aolõ jalgu jäänü. Kotusõpääline inemine ei tii latsi, a murõtsõs latsi, ei osta autot, a murõtsõs tuu, niisama elämise ja muu. Hiina kiil om rõõmsamb. Eesti rahvalaulu omma täüs ikku ja võlguolõmist. Lats sünnüs ilma ja joba lauldas tälle, et kuna massat memme vaiva. Ildaaigu kingiti mullõ täämbädse päävä latsiluulõga CD-plaat: kulssi läbi, õnnõ murõ, vaiv, ikk ja süüdüolõminõ. Märdi- ja katrisandi. Ja kõik ülejäänü sandi.

Hiinan om rahvalaulu õks väega pall’o. Edimäne, mis miilde tulõ, om «He Ri Jun Zai Lai». Säändsit Võro instituudi muudu Hiina instituutõ om vast sato. Võrokõisil om üts Uma Leht, kost inemise lugõva õnnõ Ruitlasõ juttu, a Hiinan om säändsit ummi lehti tuhat, egän lehen uma Ruitlanõ vai kats.

Hääd imäkeelepäivä teile kõigilõ! Ja no minke Tal’na ülikooli kodolehe pääle, sääl pakutas egäle tasõmõlõ hiina keele kursuisi. Ja vastus jutu algusõ küsümisele om, et viimädse katõ tuhandõ aasta joosul om Hiina maailma juhtjas majandusõs olnu kogoni katsatõistkümnel aastagasaal.

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
jutumiis

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit