Ku kõik lätt plaanõ perrä (ja mille ei piäs minemä?), saami imekeelepääväl Võrol nätä inneolõmalda vägevät kontsõrti (kae reklaami tansaman). Joba tuu seltskund, kiä om lubanu kavõrikontsõrti anda, om väega võimsa.

Kavõri omma säändse laulu, miä omma määndsegi tunnõdu vai veidemb tunnõdu laulu perrä tettü. Seokõrd omma neo laulu tettü sis võro (vai seto) kiilde. Ku kaia ligembält tegijit, sis või kimmäle uuta, et lihtsät ümbrepandmist mi kuulda ei saa, a hoobis umanäoliidsi vahtsit laulõ.

Kalkuna Mari om siiämaalõ silmä paistnu esitettüisi laulõga. Väega harva om tä esitänü mõnt muialt tunnõtut laulu ja sis om iks kah selgele timä käekiri noist laulõst läbi nätä. Saa kuulda, midä esierälist tä seo kõrd vällä om märknü.

Ilvesse Aapoga om piaaigu sama lugu. Timägi om innekõkkõ luuja, vahtsidõ laulõ tegijä. Aapost või uuta kimmäst sõna väke, tä om jo suurõ hulga laulusõnno vällämärkjä.

Pulga Jaan tuuvasta om innegi hulga «kavõriid» tennü. Jutumärke sisse panni seo sõna tuuperäst, et ku tä esi noid laulõ laul, sis om timä stiil iks nii umma näko, et laulu originaal tulõ-i inämb miildegi. Seokõrd om mu teedä Pulga Jaan laulman üten bändiga, om tuu sis Metsavenna bänd vai mõni muu, tuud saami nätä.

Mileiko Martin, kiä telekan ilmast kõnõlõs, nii tunnõt võrokeeliste laulõ esitäjä ei olõ, ku iinpuul nimmadu. Tuuperäst mõista-i timäst uuta muud ku värskembit tuuli võrokeelitsen laulu-ilman.

Laheda muti omma silmä jäänü ummi naljuga, a internetin om nättü-kuultu ka näide laulu «Kaugõn Võron», miä tett Curly Stringsi laulu «Kaugel külas» perrä. Tuu laul and aimu, et näist või uuta tävveste tõsist etteastmist ka seol kontsõrdil.

Hää miil om viil tuust, et seto laulja omma hinnäst seo kontsõrdi jaos hulgani üles andnu. Näütlejä Jäägeri Merle (Merca) om ekämuudu tunnõt tegijä. Ansambliga Lõkõriq om tä varrampa tennü hulga laulõ, midä või kavõris nimmada. Et Merca om näütlejä, sis timä kõgõ tugõvambas küles saa arvada laulõ ettekandminõ niimuudu, et kullõja uskma jääs ja vesi silmä tulõ.

Ka seto leelokuur Helmekaala, miä käü Võrol kokko, om väega tunnõt tegijä. Näide käest ooda, kuimuudu kostus mõni tunnõt laul Unesco vaimsõ kultuuriperändi hulgan olõva seto leelo hämmätüsen.

Üts esieräline asi om taa kontsõrdiga viil – tuu om hindamiskogo. Ma usu, et Mulgimaalt Võromaalõ tulnu Tauli Anu, Justamendi mehe Lunge Toomas ja Elgula Jaan, raadiohelü Teppani Sten ja mitmõ Uma Pido pääkõrraldaja Laanõ Triinu sutva kõkkõ lava päält kullõldut tõsitsõlõ kaalu ja läbi vaiõlda.

Ja viil üts väega esimuudu asi – kontsõrdipaik. Võromaa söögikeskusõ saal, kohe olõmi harinu süümä käümä. Saami nätä, kuimuudu umakeelidse laulu sääl kõlama löövä.

Rahmani Jan

Jaga seod artiklit