Umbõs kümme aastat tagasi üten koolin. Illus keväjene aig, puukõsõ aknõ takan vanan pargin kõik lehte minemen. Nii ku tunn alas’, saiva latsõ teedä, et tulõ kontrolltüü. Üts latsõkõnõ ütel’, et pää valutõs. Tõnõ kaivas’ kõtuvallu. Kolmandõ meelest es olõ klassin õhku ollaki. Oppaja lasksõ aknõ vallalõ. Välläst oll’ kuulda varõsõ väega kõva: krraa, krraa, krraa! Sis saistas’ Varõsõ-nimeline poiskõnõ pistü ja ütel’: «Ma piä mineme. Imä hõikas minnu lõunalõ.»

Es jõvva tuu naarukoori seen oppaja kah tõsist näku tetä. Kõik hädidse latsõ olli kõrraga terves saanu ja kontrolltüü sai kah tettüs.

Panga Milvi

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit