No sis nakkas latsõvanõmbil taa murõ pääle: midä tetä koolivaheaolõ saadõtuisi võsukõisiga? Arvada tulõ alostus peris rassõ, nigu egä harinõmalda as’aga. A kuigimuudu tulõ taagi rassõ aig üle ellä.

Mu meelest võinu latsilõ tegemiisi löüdmise man märki kolmõ asja.

1) Maatüü. Kel pindre maan, tuul kitskmist jakkus. Tähtsä om, et tuu olnu põnnõv ja es tekütänü vastikut tunnõt. Või-olla mõnt avitas ka rahaga motiviirmine. Maatüü oppas latsi kattõ muudu: saias teedä, kost tulõ süük ja ka tuud, kuimuudu rahha saa.

2) Raamadu. Põnnõv raamat om hää aoviidüs ja oppaja kah. Nuu latsõ, kiä raamatit lugõva, saava koolin parõmbalõ edesi. Vast avitas latsi raamatidõ mano tuu, ku löüdä mõni põnnõv lugu kodopaigast. Mu latsõ näütüses plaanva ette võtta Ruitlasõ raamadu «Vee peal», minkast parhilla ka filmi tetäs.

3) Vahtsõ paiga. Kel aigu ja võimalust, võinu üten latsiga plaani vahtsidõ paiku löüdmist. Tuujaos ei piä kohegi kavvõlõ sõitma, avitas esiki telgiga üüses kodo lähküle minemisest. Väiku kalapüüdmine ja tulõ pääl küdset leib mano ja omgi, minkast perän tõisilõ kõnõlda.

A telefoni ja muu nutikraami, nuu võinu suvõs kappi är panda ja pümmembät aigu uutma jättä.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit