Tiidläse ütli vällä, et neandertaallasõ välläkuulmisõ põhjusõs oll’ timä pall’o väikene aju, miä es lupa tõisi inimliikega kuuntüüd tetä. Õigõ jutt. Kaegõ, ku suur pää om Ossinovskil, Ratasõl, Simsonil, Pevkuril… Ma arva, et neandertaallaisil oll’ lihtsäle toimõtulõmisõs homo sapiens’ist mõnõvõrra veidemb pappi.

Nä es jovva ütel pääväl ummi latsi inämb eliitkuuli panda ja nuu pidi inemiisi takast sitta kraamma nakkama. Sitakraamja latsõ es saa inämb harilikun koolin kah toimõ ja noidõ latsil läts’ elon viil halvõmbalõ, ja nii edesi ja nii edesi…

Aju läts’ egä põlvõga väikumbas. Taa kotsilõ või üldä süstemaatiline taandarõndaminõ, mis käü ka täämbädsel pääväl. Vai ku tõisipite võtta, sis sordiarõtus.

Kaegõ minno! Aastit tagasi, ku ma Umma Lehte kirotama naksi, kaald’ mu aju pia puultõist killo, no om tuust alalõ vaivalt puul. Ei olõ midägi tetä. Egä Uma Lehe luuga lätt ports ajurakkõ minemä ja asõmõlõ ei tulõ näid kostki. Keskmädselt haritust saa pall’o ull’ üte inempõlvõ joosul. Inämb ei saa asjust arvo.

Üts tutva ja tunnõt muusik ütel’, et ütskõik, koolõmi vällä, sõs koolõmi, inemiisi om ilman küländ. Ja ütel’ mano, et tä ei saa seod avaligult ilmangi vällä üteldä, sõs saas täl pääväpäält tüü otsa.

Tõnõ, tunnõt poliitik ütel’ umavahelidsõn jutun: seo, et Eesti om saanu 90ndide alostusõst seenimaani vabalt ellä, om ime, mis nakkas tassakõistõ otsa saama. Ja ütel’ mano: või muidoki päsemist luuta, a tuu olõs sammamuudu ime. A kattõ imet järest… vaivalt…

Välläkuulmisõl om ütsainus põhjus – stress. Nii omma nii viina- ku narkosurma stressisurma, hindätapmisõ stressitapu, siist muialõ elämä koliminõ pagõminõ lõpulda stressi iist. Ja uma 700grammidsõ aju man tunnus mullõ kah joba ütskõik. Seod kiilt kõnõlõvidõ inemiisi peräst valtas süä, proomi näide jaos olõman olla, a seost ärröövitüst riigist nakkas tassakõistõ ütskõik saama. Liiga pall’o Autorollot, ei muud…

Üts ettevõtjast sõbõr küsse mu käest, mitund Eesti vahtsõl esisaismisõ aol kinni pantut nn autorollotajat ma tiiä. Mõtli ja naksi naardma. Mitte üttegi. Mitte üttegi ei tiiä, selle et mitte üttegi peris pasatskit ei olõki kinni pantu. Kelle kriminaalasi saa süüas’a aigumisõga lõpu, kelle tegemiisile pandas aastakümnidepikkunõ riigisalahusõ katõ. Egäsugumaidsi asju om elon nättü, pääle vangin istva rahvahäötäjä.

Otsalti Aivarit mäletäti? Inneskine keskuurmisbüroo esieränis tähtside asju uurja, Valga ni Tarto ni Lõuna politseiprefektuuri prefekt. Mäletäti, mis tä tekk’? Pidi politseimaffiat. Ja mis tä ummi tegemiisi iist sai? Sai tuu iist kolm aastat tingimiisi.

Millest mi sõs periselt ilma jäämi, ku vällä koolõmi? Eesti riigist vai tuust joba ammuilma vormist välän poliitilidsest pasamassinast?

Olavi Ruitlane
Ruitlasõ Olavi,
stressin kiränik

 

 

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit