Eesti Rahva Muusõum and’ uma timahavadsõ Kallassõ Oskari stipendiümi Võromaalt peri rahvaluulõtiidläsele Kõivupuu Marjulõ. Muusõumi tenopreemiä om nime saanu rahvaluulõtiidläse ja diplomaadi Kallassõ Oskari (1868–1946) perrä, kiä vidi iist ka ERMi asutamist.

Ütes avvohinna saamisõ põhjussõs pidä Kõivupuu Marju tuud, et avit’ minevä aasta ERMi näütüse jaos Tal’nan adru kokkokorjamist kõrralda. «Pikäkari rand sai ilostõ puhtas pääle tuud. Mul ja tõisil Tal’na inemiisil oll’ perän hää tsuklõman kävvü,» selet’ Kõivupuu Marju.

Tõsitsõmbist asjust võtsõ Kõivupuu Marju iist Laatrõ vana, ligi 300aastadsõ kuionu ristipedäjä muusõummi hoiulõ toimõndamist. «Kohalik rahvas es taha, et puu mädänes niisama sääl paiga pääl är, a säänest nall’a es olõ inne tettü, et pühä puu viiäs muusõummi,» kõnõl’ Kõivupuu Marju.

«No ma sis selleti, et olõ-i tuu halv mõtõ, ku kotusõpääline rahvas taht niimuudu, näide sugulaisi risti sääl seen, mõnõ mu uma kah. Arboristi iinotsan Hanso Heikiga teivä hääd tüüd. Puu asõmõl om no suur infotahvli vällän, et inemise piäs meelen,» selet’ tä.

Marju om elo joosul hulga raamatit kirotanu, kost mi umakultuuri kotsilõ ütte-tõist teedä saa. Ka ristipuiõ kaardirakõndus sai seo keväjä valmis. «Ma mõista egäle poolõ umma nõnna toppi, tuu oll’ tuu päämine häda.»

Ka parhilla sääd Marju mitund raamatut kokko. «Ku jummal taht, vast saa suvõs üts raamat valmis. Ja sügüse tahtnu Harglõ kihlkunna kotusõperimüse raamatut tegemä naada, tuu om kõvastõ hinge pääl. Umal aol sai kõvastõ säälnukan korjamistüüd ka tettüs,» selet’ tä.

Kallasõ Oskari stipendiüm vai suuperätsembält Oskar om Eesti Rahva Muusõumi avvohind pikä ja silmäpaistva tüü iist rahvustiidüisi ja kultuuri ala pääl, miä om avitanu muusõumil täütä umma ossa eesti kultuurilõ mõttõ andmisõ man. Oskarit anti vällä kolmas kõrd, edimädse sai Maatee Aet, tõsõ Laari Mart.

Rahmani Jan

Kõivupuu Marju. Harju Ülle pilt.

Jaga seod artiklit