Seon lehen om mitu juttu, mille pääle tulõ küsümüs: ku tahat, et Eesti riigin midägi tarvilikku sünnüs, kas sis piät tuu esi är tegemä?

Tuud om pästeammõt ammu kõnõlnu, et suurõmb jago pästmisetüüst piässi jäämä priitahtligõ pritsimiihi olgõ pääle. Võro maakunna kõgõ tegüsämbäs kodanigus valitu Pruti Väle seletäs ilosahe, et muidoki avitas tä, pall’o saa, no tiiä-i, kavva vasta pidä – kohustuisi saa joba ülearvo ja piät hinnäst kasvai poolõs kaksama, et kõgõga toimõ tulla. Priitahtligu tüü man piät jo olõma ka tuu tüü, millest perrele elämise raha tulõ.

Ku tahat Võromaalt saata Võromaa-teemalidsõ margiga jõulukaarti, sis piät tuu kas esi hindäle telmä vai sis kirotama kokko nii kõva ja hulgani põhjõnduisiga «projekti», et Omniva võtassi sändse margi tetä.

No tulõ tuugi vällä, et, egä riik saadaki-i as’atundjit uurma, kas Eesti lõunatipun eläs-kasus niipall’o kaitsõalotsit liike, et sääl olõssi vaia maastigukaitsõalla suurõmbas tetä. Luudusõkaitsja uurku esi, ku luudusõ peräst murõtasõ…

harju-ylle


Harju Ülle
päätoimõndaja

Jaga seod artiklit