Kõgõ mõnusamb om suvõl kuuma ilmaga iks raamatut lukõ. Pakõt kohegi lauda pääle hainu sisse vai läät tagatarrõ sängü, tõmbat kärbläisi kaitsõs lina pääle ja loet.

Noilõ, kinkal tuu raamat viil lugõmada, om mul üts soovitus. Minevä aasta sügüse vällä tulnu Afanasjevi Vahuri romaan «Serafima ja Bogdan» om üts eesti kirändüse suurist romaanõst. Suuri romaanõ tulõ vällä harva, inne seod vast Kivirähä hussisõnnu-raamat. A Peipsiveere vanausuliisist kõnõlõv Serafima-lugu võinu ka võrokõisilõ kõrda minnä, kõnõldas jo ütest väikust ja esimuudu kultuurist ja aost tuu kultuuri ja inemiisi ümbre.

Noilõ, kinkal seo raamat loetu, soovida ma lukõ muud eesti kirändüst. Mõni raamat om vast iks kohegi kapi pääle taad kõgõ parõmbat lugõmisõaigu suvvõ uutma jäänü.


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Jaga seod artiklit