Aig om väega kipõstõ juuskma naanu. Om hulga pühhi ja poliitikat, vahepääl saa kõgõst peris viländ.
Luudusõn om sulamisõ aig. Kõnõldas, et mõnõl puul vahtrõmahl juusk ja lumõlilli tsuskasõ nõnnu maa seest vällä.

Talvõ lõppu kujotõdi ka timahavadsõn presidendi vastavõtu etendüsen. Säälgi naas’ lumi sulama ja kõik ilm läts’ rohilidsõs. Timahavast etendüst om küländ pall’o kitetü. Vast tuuperäst, et nätä sai esi põlvkundõ inemiisi ja esimuudu inemiisi. Egäüts võisõ sääl hinnäst vai mõnt tutvat är tunda.

No paistus, et vast saa pia ka tsipakõsõ hõngu haarda. Valimisõ saava pühäpäävä läbi ja sis piäs muu elo kah hariligumba rütmi perrä käümä nakkama.

Kõgõ lühemb talvõkuu saa täämbä otsa. Kevväi näütäs egä päiv hinnäst kõrrast inämb ja pand mõtlõma tulõvidõ aiatöie pääle. Haarami sis inne peris keväjät tsipakõsõ hõngu!


Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit