1932. aastagal luudi Kaitsõliidu priitahtlik eriütisüs Kodotütre, mink tsihis sai kasvata noorin esämaa-meelisüst ja valmisolõkit umma riiki kaitsa.

Kodotütride hulgan võisõ olla 8–18aastadsõ tütärlatsõ. Ummi tsihte and edesi kodotütride pühälik tõotus: taha olla kõrralik ja ausa, armasta umma kodo- ja esämaad, avita ummi lähembit ja jäiä truus kodotütride alossäädüisile.

Kodotütride ütes mõttõs oll’ ka valmista tütärlatsi ette naasõ ja imä kohust täütmä. Tuujaos, et tsihini jõuda, tetti koonduisi ja kursuisi, opiti hulga vajaminevit töid, kõrraldõdi näütüisi ja pidosid, välläsõitõ ja suvitsit laagrit, anti vällä trüküsõnna. Kodotütril oll’ uma vorm, märgi, lipp. Kõigil rahvusligõl pidopäivil olti uma vormi ja lipuga välän. Tuudsamma tegevä kodotütre ka parhilla.

80 aasta iist miildü kodotütrile väega üten lüvvä kodo ilosas tegemise ja aiatüü võistluisil. Võromaa kodotütre omma läbi ao olnu kõva suvõlaagriin käüjä. Võromaal olli tegüsämbä noorõ Võro liina ümbrekunnast (Võrosuu ja Kubija) ja Rõugõ kandist.

Ruusmaa Arthur, Vana-Võromaa muuseummõ päävarahoitja


Täämbädse vana pildi pääle om Rõugõ piltnik Tootseni Jaan üles võtnu Rõugõ kooli kodotütre 1937. aastaga keväjä. Ederian kuralt istva: Kirchi (Janteri) Liisi ja Põdra (Tedre) Helju. Tõõsõn rian põlvitasõ Kõivu Imbi, Hiiemetsa Eha, Vähi Lehte, Kõivu (Talmari) Evi ja Kulli Eha. Kolmandan rian Leti Arlenda, Kõivu Valli, Saaremaa (Siska) Siiri, Kanni (Möldri) Helju, Kirchi Nati ja Saluoru Hirlanda. Neländän riän Märdini Linda, Petersoni Eha, oppaja ja rühmäjuht Maalbergi Viire ja Krooni Salme. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist

Jaga seod artiklit