Kochi Triin om Võrolt peri tunnõt koorijuht. Timä kolm kuuri tulõ seo nädälivaih Võromaalõ. Kontsõrt andas riidi, 9. piimäkuul Võro kultuurimajan Kannel ja puulpäävä om laulupäiv Sulbin. Triin kõnõlõs tsipakõsõ koorijuhis olõmisõst ja muusiga täämbädsest saisust.

Midä koorijuht õigõlõ tege?

Koorijuht, nigu seo sõna ütles, juhatas kuuri. A seo, midä kullõja näge, om õnnõ väiku osa tüüst. Järgmäne osa om tuu, midä näge kuur, midä tetäs egä päiv proovõn. Ja sis om viil suur hulk tüüd, midä mitte kiäki ei näe, midä koorijuht tege umaette. Ots laulukava, vali vällä, tege tuu hindäle selges. Lõpulda kavvu kokkosäädmine ja tuhat tsill’okõist asja. Mu jaos om koorijuhi tüü hummogust õdaguni tüü ja ma mõtlõ ummi kuurõ pääle kõik aig.

Määne inemine piät olõma, et koorijuhis saia?

Edimäne asi om muidoki musikaalsus, tuust ei saa müüdä minnä. Koorijuhi tüün tulõ kasus, ku mõistat inemiisiga läbi kävvü ja ei pelgä inemiisi, suurt hulka inemiisi. Seod ei saa koolin oppi ja seod näet sis, ku tüüga periselt kokko putut.

Miä minno pututas, sis ma esi ei arva, et ma olõs väega vallalidsõ loomuga. Tsipa ma esiki pelgä suurt hulka inemiisi.

Kuis sa hindä kotsilõ esi ütlet: määne koorijuht olõt?

Edimäne asi, mis ma esi ütle, om nõudminõ. Nõudminõ esihindä käest ja tõisi käest. Seod ei olõ kõigil inemiisil kerge vällä kannata, a ku tahat kõgõ parõmbat tulõmit, sis tuu nimel tulõ tetä kõgõ parõmbat tüüd. Tuu ei olõ tuuperäst, et ma lihtsäle olõ nõudja. Muusiga, midä ma tii, nõud mu käest ja ma piä säält edesi minemä.

Kiä vai miä om sinno säändses muusigainemises kasvatanu? Oppaja, iinkujo?

Mu perekunnan ja lähembän suguseltsin ei olõ muusikit. Ammõdi poolõst kimmäle ei olõ ja esiki noid, kiä umast aost tegevä, ei olõ. Om huvitav, et ma olõ seo joonõ pääle trehvänü. Kõgõpäält ma ütle aituma umalõ imäle, kiä minno muusigakuuli vei. Ku ma seod haridust ei olõs saanu, ei olõs ma ka edesi lännü.

A ummõtõ olõ-i muusigakuul seo, miä minno periselt muusiga mano juhatanu om. Innembi iks keskkoolist sai seo pisiläse külge. Kõgõ inämb olõ ma tenolik umalõ oppajalõ Aropi Erjalõ, kiä oll’ nuur oppaja, ku mi kuuli tull’, ja kiä tävveste hullult ägedält nakas’ tüüd tegemä. Tulli koori ja koorilaul sai tähtsäs. Sis ma löüdse seo as’a hindä jaos ja tundsõ selgele, et ma taha ka seod tüüd tetä. Erja võtsõ mul käest kinni, tõi minno Tartohe Elleri kuuli ja tekk’ minno mu tulõvadsõ oppaja Uibopuu Vaikega tutvas. Edesi läts’ kõik umma rata pite ja minno ei olõ kiäki pidänü seo tii pääl sundma. Ma ei kujota ette, et võinu elon midägi muud tetä.

Ku tähtsä om su jaos kodokotus? Määnest paika vai määndsit paiku sa kodokotussis piät?

Ku lõpõtat keskkooli, sis tahat kodopaigast är. Tahas midägi muud tetä ja nätä. A midä aig ja samm edesi, tuud kallimbas kodopaik saa. Kodo om kõgõ tähtsämb kotus. Ku ma piä vastama, kon mu kodo om, sis ma ütle, et Võrol, kuigi ma Võrol ei elä. Sääl omma mu vanõmba, olõ sääl kavva aigu elänü, mu kodoliin om egäl juhtumisõl Võro.

A Pöksi (talo Sulbi lähkün)?

Pöksiga om nii, et seo om mu ello tulnu veidükese ildampa, suurõ inemise iän, a seo kotussõga om mul väega kimmäs köüdüs. Sääl omma mu juurõ, tävvega! Pöksi om kimmäle kah mu kodo ja ma mõtlõ seost paigast nii, et seo või saia mu periskodos tulõvikun. Ma ei tiiä, ku kavvõn tuu tulõvik om, a või-olla, et olõ kunagi periselt sääl.

Seokõrd tulõ su kuurõ laulupäiv joba kümnes kõrd. Kuis taa tekkü?

Vahepääl saava suurõ traditsiooni alostusõ kogõmada. Edimäne kolmõ koori kokkosaaminõ oll’ hoobis Abruka saarõ pääl. Ütel lauljal oll’ sääl suvõkodo. Ku seo oll’ üts kõrd är olnu, saiva kõik arvu, ku armsa om, ku laulja kõik kokko saava. Ja et mul oll’ kah sääne kotus olõman, kohe inemiisi kutsu, tull’ mõtõ, et teemi viil ja kaemi, kuis seo asi Võromaal olnu. Määnestki umma rata pite seo lihtsäle läts’ nii – jo seo nii hää oll’, ja mu käest küsüti egä kõrd, kas läämi ja teemi.

Kas laulja tulõva hää meelega Võromaalõ?

Jaa. Võromaa om inemiisi jaos põnnõv kotus, esieränis noilõ, kiä olõ-i siist peri. Võromaalõ tuldas häämeelega. Mul omma üliopilaskoori, kipõ sessiaig, inemise tahtva kõrras liinast är tulla ja hinnäst mõnusalõ tunda. Ma kimmäle ei aja näid vitsaga siiä.

Seo aasta tiit Võro kontsõrdiga kumardusõ Veljo Tormisõlõ. Mis om Tormisõ loomingun säänest, midä tähtsäs piät?

Tormis luujana ja timä looming om mullõ üleni tähtsä. Seo sõnomiga, midä tä muusikan edesi and, om tä minno pututanu nii sügäväle ja nii põh’ani, et ma tunnõ tarvidust kammanda timä loominguga. Tä om uurnu mi vanõmbat rahvalaulu ja tuuga om tä hoitnu elon traditsiooni, miä om olnu mi rahvalõ umanõ, a miä täämbä ei olõ väega elläv kommõ. Tormis hoit seod mi jaos kõik aig pääväkõrral, mi saami aimu lännü ao kombist. Tormis tund nii sügäväle mi rahva traagikat ja õnnõ, tä om mälu hoitja.

Määne om Su meelest eesti koorimuusiga täämbäne sais?

Seo käü nigu lainõ, nigu kõik as’a tan elon. Ku om laulupido-aasta, om rohkemb üleväl, ku ei olõ, sis jääs huug vähämbäs. Ei saa üteldä, et midägi olõs halvastõ, a ma ei ütle ka, et mi koorilaul olõs suurõ nõsõmisõ lainõ pääl. Mu meelest om ta veidükese pall’o mugavustsoonin.

Sul omma üliopilaskoori. Kas nuu omma kõik välläopnu koori?

Ei olõ. Ma ei saa ülikooli koorilõ panda nõudmist, et ku sa tahat kuuri laulma tulla, piät sul olõma muusigaharidus. Või-olla mäng üten tuu, et nä omma noorõ, haardva kõgõst kipõstõ kinni, omma eloga kursin. Kuna nuuril om tegemiisi pall’o – seo om tävveste hullumiilne, ku pall’o asjo inemise tegevä –, sis ma ei saa üteldä, et ülikoolin olõs koorilaul väega popp vai koorõlõ olõs suur tahtminõ. Seost om kah’o. A ma arva, et asi om õks tuun, et inemiisil om tegemiisi ülearvo pall’o. Inemise egä kõrd ei saa ka arvo, ku pall’o tõsist tüüd ja vastutust korgõl tasõmõl koorilaul nõud. Kõik inemise ei olõ nõun nii pall’o aigu seo jaos andma.

Kas eestläse omma laulurahvas?

Vallus küsümüs. Jah, muidogi, meil om pall’o kuurõ. Seo om häste. Häädüse üle võis vahepääl mõtõlda ja mõnikõrd ka vaiõlda. Kas egäsugumanõ koorin laulminõ om tuu, mille üle mi uhkõ olõmi? Seo, et meid laul koorõn pall’o, om väega hää, a tsiht võinu olla suurõmba kvaliteedi poolõ.

Midä soovit Uma Lehe lugõjilõ?

Kõgõpäält ma soovita. Soovita tulla Võrolõ kontsõrdilõ. Sääne kontsõrt om olnu mu tahtminõ pikkä aigu, et kunagi tahas minnä umma kodoliina ja pakku tuud, midä ma tii. Mul om süämest hää miil, et ma saa taad tetä, ja tahas kõgõ parõmbat pakku.

Suvi om tulõman. Ilosat suvvõ ja trehvämi, näütüses Võro liinan!

Küsse Rahmani Jan


Kochi Triin 3. Umal Pidol. Zimmermanni Kalevi pilt.

Jaga seod artiklit