Tarto liinapää Klaasi Urmas kõnõlõs, midä tähendäs mi kandi jaos Tarto valiminõ ütes 2024. aastaga Euruupa kultuuripääliinas. Tarto valiti kultuuripääliinas üten 19 Lõuna-Eesti umavalitsusõga, miä tähendäs, et kultuuripääliina üritüisi tulõ ka Tarto liinast välänpuul.

Midä Su jaos tähendäs tuu, et Tarto valiti Euruupa 2024. aastaga kultuuripääliinas?

Loomulikult om seo suur tunnustus tüü iist, mis mi olõmi tennü, et kultuuripääliina tiitli saia. Euruupa riikevahelinõ vaba hindamiskogo om hinnanu ja ütelnü, et vot seo kultuuriprogrammi kaudu tõtõstõ Tarto ja Lõuna-Eesti sutt Euruupalõ midägi üteldä.

Kas Euruupalõ sutt midägi üteldä ka näütüses võro kiil ja kultuur?

Riikevahelidsõ hindamiskogo arvamisõst oll’ selgele nätä, et seto ja võro kultuur läävä väega kõrda, et näid peetäs põnõvas. Ma ütli hindamiskogolõ, et neo ei olõ pühäpääväkultuuri, seo omgi elämise viis. Mi ei käü jo suidsusannan õnnõ riigipühhi aigu, kõik aig kütetäs seod sanna. Mi olõmi järge pidänü, tiiämi, mis omma mi kimmä küle. Kultuuripääliin 2024 and võimalusõ nuu vällä mängi. Jõulidsõlt, ja saia ka tähelepandmist seo jaos.

Midä suurt meil tan kandin näüdädä om pääle seto leelo ja savvusannakombidõ?

Harilikun arvosaamisõn om vast kultuuripääliin nigu üts suur turismiatraktsioon. A periselt om taa suur võimalus kõgõpäält esihindä sisse kaia. Kultuuripääliina Tartu 2024 kunstilinõ kontseptsioon tuu vällä ja ots välläpäsemist väega pall’odõst hätist, miä meil parhilla omma, minkalõ mi näkko vahimi ja mis arvada läävä hullõmbas, ku midägi ette ei võeta. Tan omma säändse märksõna nigu veeremaas muutuminõ, luudusõst kavvõmbalõ minek, nõrk põlvkundõvahelinõ läbikäümine, Tarto ja Lõuna-Eesti kehvä transpordiühendüse, vaimsõ tervüse hädä. Neo ei olõ õnnõ Lõuna-Eesti ja Eesti, a terve Euruupa hädä.

Kuimuudu kultuuripääliinas saaminõ avitas naidõ häti klaarmisõ man?

Kultuuripääliina kunstilist programmi ei tetä õnnõ tuujaos, et oh ku hää, saami kuun laulda ja tandsi. Seod muidoki kah, a mõtõ om kõrraligu kultuuriprogrammiga nõsta ummi inemiisi hindätiidmist ja hindäusku, et meil om väärt asju, midä julgõlõ Euruupalõ näüdädä. Üteldä väega selgele ka Eesti hindä valitsusõlõ, et Lõuna-Eestile om vaia suurõmbat tähelepandmist.

Eestin omma näütüses kõgõ väikumba palga Lõuna-Eestin. Et ettevõtlus edenesi, om kimmäle vaia parõmbit transpordiühendüisi, om vaia parõmbas tetä kõikõ seod, mis inemiisi siiä hää luudusõ sisse elämä kuts. Lõuna-Eesti üts suurõmbit väärtüisi inemiisi kõrval om mi keskkund, mi kombõperine elämise muud. Ku seod targastõ vällä pakku, sis kimmähe om võimalik tan väega pall’o turismi kasvata.

Lõuna-Eesti umavalitsuisilõ, ettevõttilõ, koolõlõ, kultuuriütisüisile tuu kultuuripääliin rohkõmb kuuntüüd, midä siiäni om olnu väega veidü. Umavalitsusõ omma tennü seo kandidiirmise aigu hääd kuuntüüd, a seoga om vaia edesi minnä. Kultuuripääliin and tuu jaos tuhat võimalust.

Kultuuripääliin paistuski ollõv edimäidsi suurõmbit kuuntüükotussit. Kas Tarto võinu olla tuu kuuntüü vidäjä?

Taa tiitli ei olõ avvohind aoluuolümpiaadil, et mis meil kõik om, kohe mi olõmi jõudnu. Kultuuripääliina tiitli om võimalus, taa om võimalus kultuuriprogrammi kaudu piirkunna ello edendä ja otsi välläpäsemist noist hätist, millest ma inne kõnõli.

Muidogi om kuuntüü umavalitsuisiga parhilla suurõmb ku kunagi varramba. Ma olõ tan piirkunnan jo kavva aigu tüüd tennü ja tiiä, kuis om olnu varramba ja kuis om parhilla. A seo saa olla viil parõmb. Ja Tarto kimmäle jakkas taad iistvidäjä rolli.

Midä tuu kultuuripääliin harilikulõ inemisele?

Kimmäle väega pall’o tähelepandmist. Ja om tähtsä, et mi tuud tähelepandmist targastõ är tarvitanu. Et mi kõikõ tuud, mis meil hää om, mõistnu Euruupalõ anda ja ka esi majanduslikku kassu saia.

Ma usu, et mi sutami panda esihinnäst ja Euruupa küläliidsi uskma, et ku mi luudusõga tasakaalun elämi, ku mi kaemi tuud, et köüdüs põlvkundõ vaihõl olõs kimmäs, ja umma aoluulist perändit tähtsäs piämi, sis om võimalik kinäste toimõ tulla.

Sa olõt esi küländ aktiivsõlõ tuust ettevõtmisõst ossa võtnu, pidänü kultuuriinemiisiga kuuntüüd tegemä. Kuis näidega om kuuntüüd tetä?

Mu jaos om seo egäpääväne elo. Ma olõ jo üte suurõ kultuuriinemisega kuun üles kasunu, Räpinäl Ilvesse Aapoga, ja ildampa nii aokiränigu ku ülikooli oppõjõuna väega pall’o hään kontaktin olnu kultuurirahvaga. Tarto om jo Eesti kultuurielo keskus, seo om mu jaos tävveste harilik.

Pall’o Sul om täämbädsel aol Võromaaga kokkoputmist?

Mul om Põlva vallan talo, püvvä pia egä nädälivahetus sääl olla. Seo suvi olli peris pall’o. Sääl om vaia mul mõtsa tetä, majapidämise iist huult kanda. Maa kül om vällä rendit, a aiamaalapp om iks.

Ku käüt maal, kas näet midägi, mis parõmbas kah lätt?
Ma näe seod, et inemise saava kõrrast inämb arvu tuust, ku suur väärtüs om Lõuna-Eesti. Ja ma näe, et nuuri tulõ maalõ tagasi, ka kultuurielo muutus aktiivsõmbas. Kõik muutus, nii om Põlvan tulnu mano näütüses Intsikurmu festival. A õks omma jo Seto kuningriik ja mitmõ tõõsõ ettevõtmisõ, kasvai ökofestival. Ma olõ kimmäs, et uma ja luuduslik lätt viil inämb hinda. Tähtsä om, et olnu transpordiühendüse, et tii olnu kõrraligu, kipõ internet, elektri, et kooli tüütänü. Ja ma usu, et noid inemiisi, kes säänest elokeskkunda tähtsäs pidävä, tulõ kõrrast mano ja säändsit tüükotussit kah, kon ei piä hummogust õdaguni büroomajan olõma, a võit ka koton tüüd tetä. Mi näemi, et säändsit loominguliidsi inemiisi om jo kõrrast inämb Kagu-Eesti kanti elämä kolinu.

Küsse Rahmani Jan


Klaasi Urmas. Rahmani Jani pilt

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit