Ildaaigu peeti pito, miä tähüst’ Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimekirän 100 sissekandõ verstäpostist müüdäsaamist. Aastagal 2010 valla tett nimistü om üts märk tuust, kuis kogokunna üle Eesti pedävä tähtsäs ummi juuri ja edevanõmbidõ tarkuisi. Nimistüt saa egäüts kaia võrgun: rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

Tsipa harinõmalda om seo nimi: vaimnõ kultuuriperänd. Mi olõ harinu kultuuriperändüse sõnna tarvitõn mõtlõma innekõkkõ asjust, olkõ tuus sõs palgõst tett maja, kalmuaid, rahvarõivas, kiisla, vokk vai mõni muu sääne. Neo omma selge as’a, miä omma nätä ja arvu saia. A kõiki naidõ asju manu käü ka tiidmine, miä naa omma, kuis naid tetä vai pruuki, midä tuu man usutas ja tähtsäs peetäs. Kõik tiidmine, miä käü kas asju manu vai elämisviie kotsilõ, omgi vaimlinõ pärandüs, edesi ant tiidmine. Tuud saa ütstõõsõlõ edesi anda kõnõlõmisõ ja näütämisega. Võrokõsõ ütlese tuud paigapäälitses tarkusõs vai edevanõmbidõ tarkusõs. Omma võrokõsõ jo kõgõ seo perrä elänü, a peräkõrd tüküse perit tiidmise häädümä, alla jäämä raha ja äri puult säetüle kõrralõ.

Viimädse 50–60 aastaga omma elomuutusõ häste kipõstõ käünü, rahvas om inämb liikma naanu, liina omma kõvva kasunu, tiidüslik tarkus tüküs är süümä talupojatarkust ja maailm tüküs väega ütte näko minemä. Pall’und umaaigsist tiidmiisist olõki ei täämbäsen elon vaia, a inemiisile om sõski uma kodo, kotus ja kogokund tähtsä, tuuperäst peetä-i õigõs kõgõst vallaütlemist. Ja tuuperäst kõnõldas ka inämb kultuuriperändüse kaitsmisõst, hoitmisõst, säälhulgan kotusõpäälidse tiidmise tähtsüsest.

Egäs inemine nakkas iks sõs inämb liigutama, ku midägi tüküs käest är minemä. Nii om lugu ka seo peridü tarkusõga. Riigi ja rahva üle ilma omma kokko lepnü, et vaimlist kultuuriperändüst tulõ hoita ja kaitsa, Eesti om sääl hulgan.

Eesti riik om loonu vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistü, kohes kogokunna saava üles tähendä umma perändiliidsi tiidmiisi. Vana-Võromaalt omma nimistün savvusannakombõ, sannan liha suidsutaminõ, sõiratego, võro kiil, Võromaa vana rahvalaul, lõõtspilli tegemine ja lõõdsamäng, siini korjaminõ ja süümine, kodoõllõ tegemine, kuuritsaga kallo püüdmine, kõotikkaminõ, vikatiga haina niitmine, lastukorvõ kudaminõ, lastukatussidõ tegemine, les’o, rahvameditsiin, matidsõkombõ, sh ristipuu, lambavilla-käsitüü Karula kandin, Lindoral laadu pedämine.

Vaimlidsõ perändüse veebinimekirän olõminõ näütäs, miä om võrokõisil esierälist, a tuud kah, mändse tiidmise ja mõistmisõ omma prõlla võrokõisi jaos tähtsä ja elojõun.

Võro kiil om mõistminõ, midä om terven ilman õnnõ võrokõisil – seod tõisil olõ-i. Lõõtspillile ja pillimängulõ pandsõ Teppo August umal aol nii kimmä alussõ, et seo püsüs täämbädseni ja kasus õnnõ suurõmbas. Võrokõisi sannakombõ omma võedu üleilma UNESCO nimistühe. Vana-Võromaa sõir om hää näüde, kuis tiidmine vai tarkus või olla ka laembalt ku õnnõ üte kogokunna käen, a ku asi om kogokunna jaos tähtsä, sõs või tuud egäl juhul kogokunna vaimlidsõs perändüses lukõ. Sõira tegevä nii võrokõsõ ku seto, sõiratego om mõlõmba rahva perit kommõ ja tuud või pitä nii üte ku tõsõ kogokunna perändüses. Mõlõmba võiva ka tuust nimistün teedä anda, määnestki tüllü säält ei tulõ. Ja peris üttemuudu tuu sõiravärk mõlõmbal puul olõ-i. Sõiraga om prõlla lugu sääne, et sõira tegijä omma uman as’an nii kimmä, et tahtva sõira viiä Õuruupa turu pääle ja küsüse mi sõiralõ geograafilidsõ tähüsse märki.

Üts esimuudu mõistminõ, miä Võromaal eläs, om kuuritsaga kallo püüdmine. Sääne kallo püüdmine oll’ 10 aastakka tagasi kõvva är karistõt, lubat õnnõ eriluaga üts kõrd aastan Viitinä järve pääl. A ku tuu lugu sai nimistühe, sõs kolm aastakka ildamba muudõti kalapüüdmissäädüst nii, et kuurits muutu ammõtlidsõs püüdmisriistas ja seoga kallo püüdmine om nüüt lubat.

Vaimlidsõst perändüsest kõnõlõmisõ ja nimistü mõtõ om nailõ asjulõ inämb tähelepandmist saia. Tuu kimmähe avitas põlitsõl tiidmisel edesi ellä ka täämbädsen päävän. Egä vahtsõ põlvõga elo tsipa muutus, a päämidse tiidmise läävä iks edesi, niikavva ku tuu rahvalõ tähtsä om vai tuud tiidmist vaia om.


Eichenbaumi Külli,
Vana-Võromaa tiidmiisi nimistühe
pandja Võro instituudist

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit