Är tapku hüürläisi!

Ma lugõsi Umast Lehest kirotust hüürläisist ja seletä, kuis ma kaidsa umma aida rästide ja hüürläisi iist.

Ma võta katteloori, köüdä külgipite kokko, et saasi nii suur ku vaia. Panõ pääle kirsele, murõlitele ja kõgõlõ, midä hüürläse ründäse. Köüda tüve ümbre kokko ja ku vaia marju kor’ada, tii mõnõ sõlmõ vallalõ ja peräst köüdä jälle kinni. Ei saa ütski hüürläne ega paskrästäs marju kätte.

Ku mar’a otsah, sõlmi vallalõ ja om hüä panda luur keväjä tomatide ja kurkõ pääle.

Maasikitega tii niisama. Ku lagja luur, laota pääle, veere pääle panõ mõnõ puuhalo. Kerge vallalõ võtta, ku vajja marju kor’ada vai kitsku.

Ubinit om nii pall’o, et las söövä mõnõ. A ku häid marju saia ei olõ, ega nä sis pessä kah ei tii. Ma ei tiiä umah aiah üttegi hüürläsepessä.

Pall’o noid aiavilju õks om, et loori osta ei jõvva. 10 aastat pidä vasta.

Mullõ koolih opati, et hüürläne om ainumanõ putukas, kes süü ubina röövikit. Nii et ku tahat, et ubina ei olõsi vaklu täüs, är tapku hüürläisi.

Pressi Heli

Jaga seod artiklit
Share On Facebook
Share On Twitter
Share On Google Plus
Contact us