Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

5. kiri. Suur lilliaid

 
Olõ kõgõ unistanu suurõst lilliaiast, kon hilkäs ja hõngas häitsmide lumm. Peris lähküle olõ seolõ jõudnu, a siski võinu viil inämb esi sorti kasvõ olla. Arvada om mul tuu tahtminõ perit vanaesäst, kinkal oll’ perädüsuur lilliaid.

Olõ suur permakultuuri avvustaja, tuuperäst kasusõ mul lilli, söögihaina ja niinimmat kah’ohaina (umbrohi) ütenkuun. Murro ma ei kasvada ja ei tarvita ei muroniitjät ega trimmerit. Vikatiga vahepääl niidä ja saadut haina tarvita multsis.

Kas kuningidõ ja mõisnigõ aia olli sis niitmäldä ja jälle? Säälgi sai kõik vikatiga tettüs, seod hirmsat larmi, midä trimmeride ja muroniitjide ütiskuur tekütäs, es olõ.

Mul om hulga naabriid ja suvõl om tunnõ, nigu elänü kipõtii veeren, kõik pläristäse! Inemise huuldasõ ummi aidu selgele ülearvo ja tegevä tuuga hindäle, naabriilõ ja mutukilõ hätä. Murro piä ei sukugi nii tihtsäle niitmä, kõvastõ ja pikkä aigu häitsvide hainu kasvataminõ and söögi mehiläidsile, kimalaisilõ ja liblikile.

Ku om kotus, kon tuu niinimmat kah’ohain jalgu ei jää, las tä kasus sääl, selle et naat, võiulill ja ohtjas omma tolmõndajilõ ja tõisilõ mutukilõ väega tähtsä. Elorikkusõlõ mõos häste üts aianukk, midä ei niidetä ja kon om näütüses määnü leheunik. Tiidlik aiapidämine avitas liike ja elokotussidõ püsümisele üten.

Kah’os väega pall’osiid väehainu häötedäs ja vihatas. Võiulill ja nõgõs omma perädü hää ravihaina, esiki nõiahainus kutsudu. Perämäne ilotsõs mu lillipindre pääl, tii timäst tihtsäle suppi, tsäid, piirakit, pestot. Nõgõssõst saa jo ka väega hääd luuduslist väetüst ja kasvukaitsõvahendit tetä.

Sama ka maltsaga, miä kõigil pindremaa pääl häste kasus. Mõtsik hanimalts om kultuurspinati esiimä, a timä umahuisin ja maigun om viil inämb väke. Paar minotit suulviin havvuta ja tsipa nõgõst mano panda, perädü hää ja rahalda «spinatipesto» umast aiast!

Permakultuur om pästerõngas toolõ inemisele, kiä ei viisi kõik aig haina kitsku ja pindrit valla. Seo om vana ja suur tiidüs ja soovita tuud lähkümpä uuri. Võromaa inemise saava kaema minnä permakultuuri opiaida Vahtsõliina kerigu takan Küläoron.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit