Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

2. kiri. 200 verstä mürärata – vast ülearvo vunki mano?

 
Tahtsõ timahava kah luumistalgolõ vunki mano ammutama minnä, a jäi haigõs. Korgõn palavigun kai sängüst esitlüisi ja tunnista, et olõ är süändünü. Kimmäle olõs sääl osalidsõna hulga väärtüslist opnu, a et võit läts’ motomiihile 200 verstä pikkudsõ motomatkaraa ehitämises, om mu meelest liig ja raha andminõ sinnä, kon tuud joba niigi om.

Mis arõnguhüpe tuu om, ku anda inemiisile võimalus elosat keskkunda häötä ja Natura 2000 maiõ pääle ja luudusparki mürätsolki luvva? Mille es plaanita sama pikkä matkarata, kon rattaga sõita ja jalaga matkada? Tõisi talgoliidsiga juttu aiõn tull’ vällä, et ka nimä olli säändse otsussõ pääle üllätünü.

Euruupa Liidun om olõman vaikligõ paiku direktiiv, minka Eesti ühinenü ei olõ. Neo omma piirkunna, kon mototehnikaga ei või sõita ja tuutmisõ mürrä ei või olla. Säändse piirkunna ei saa olla õnnõ mõni ruutkilomiitre suurõ, selle et mürä lätt väega häste edesi. Näütüses mi majast paari verstä takan mõtsanukan käävä kah noorõ ATV-dõga lustman. Egä kõrd, ku nä sääl pläristäse, kost tuu õkva ku aknõ all. Pia magalõ jäänü lats tege muidoki silmä hiitümisega vallalõ ja mul tulõ tedä tükk aigu vahtsõst unõlõ laulda. Sääl mõtsanukan käümi ka tsirgulaulu kullõman. Egä kõrd, ku mürämassin müüdä sõit, om tükk aigu kõik vakka. Arvada niildvä tsirgu keele alla ja pagõsõ, kohe saava. Miä viil eläjist kõnõlda…

Ja midä piät tundma nuu inemise, kiä säändse matkaraa lähkül eläse? Kas tõtõstõ piät kõgõga harinõma?

Eesti inemise omma loomu poolõst tagasihoitja ja lepligu, a kõgõga ei saa ja ei või leppü. Saa-i kuigi vakka olla, ku näet müüdäkaemist vai vägivalda luudusõ kallal.

Olõ Võromaal kül õnnõ puultõist aastakka elänü, a näe, ku pall’o saanu tan sotsiaalalan är tetä. Kasvai latsilõ paar mänguplatsi mano ehitä. Kas om sis tõtõstõ vaia tunnusta adrenaliininälän suuri inemiisi? Seo edendä ei kuigi kultuuri, majandust ega sotsiaalsõt hääolõmist.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit