Võro liina küle all Nöörimaal eläs laulja, kiränik ja otsja Lumiste Kati, kiä and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.

10. kiri. Vahtsõnõ sõbõr

 
Hariligult ei tekü vanõmban iän sõpru väega lihtsähe. Olõ esi tähele pandnu ja nii ütlese ka tõsõ suurõ inemise. Mullõ om seol aastagal ütes hääs sõbras saanu 89aastanõ Õie ja mu kõgõ värskimb armõdu hää sõbõr om 90aastanõ ilosa saksa priinimega miis, kelle kotsilõ olli mõnt juttu kuulnu. A et nuu olõ-õs kõgõ ilosamba, sõs otsusti esi ligembäle uuri, selle et uma kõrv om kuningas, silmist kõnõlõmalda.

Sai teedä, et tegemist om peris herräsmehega, kiä pakk’ mullõ edimädsel külänkäümisel pokaalist umatettüt mar’aveini ja soolaupõ (kibluki, tilli ja sitigulehtiga keedetüid). Veivä keele alla…

Mehel valta-i koskilt, selle et tä võimlõs egä hummogu kats tunni nigu sõaväen. Õkva nii, osa har’otusõ omma tõtõst tä noorõ iä sõaväeaigõst. Ja määne latsõhoitja! Tandsut’ mu katõaastast Lindat tarrõ pite, kinkse tälle hindä tett luku ja võtmõ, miä Lindalõ väega miildü. Pandsõ tähele, et mi olõ ütte näko, ja imeht’ mu tütre sügävät pruuni silmävärvi.

Armõdu hää vahtsõnõ sõbõr!

Täämbägi astimi vahtsõ sõbra mant läbi. Tä oll’ pääle rikast lõunasüüki uma veranda pääle suikma jäänü. Tull’ vällä, et supi omma mi mõlõmba suur armastus ja suppi oll’ tä söönü. Tä om illos miis, nii henge ku ka näo poolõst. Seo nõnakujo om kimmäle kostki aadliperrest saad. Mõisnik and’ nime, vast võtsõ ka vanavanaimä putmaldaolõgi, nii nigu tuul aol kombõs oll’. Edimädse üü õigus… (Ka tuu kotsilõ om vastakäüvit juttõ, a kiä meist man oll’.)

Määne ütstõsõst arvosaaminõ mul timäga om… Tä om Ambur nigu mu poig. Hää loomusõga, sinitside selgide perädü ausidõ silmiga. Sündünü ja üles kasunu om tä Ida-Virumaal nigu makki. Kulssi ahnõlõ tä sõa- ja eestiaigsit juttõ latsõpõlvõst Narvan. Nuu jutu tulõva kõrd üles kirota.

Tahtsõgi alosta raamatut vanaessi tarkuisist, ku sai lehest teedä, et vanaimmi raamadu autor Marani Pamela om seod joba tennü. Olkõ tennät mu uudishimo ja päälenakkaminõ, et ilosa priinimega herräga juttu tei.

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit