Sjoo lugu juhtu jo pall’o aastit tagasi. Ollimi terve perega maal mehe koton. Oll’ suvõ lõpupuulnõ aig. Tuul kevädel oll’ meil võetu broileri ja ildampa maalõ viidü. Ämma puul oll’ näil ruumi küländ. Latsilõ miildü näidega olla.

Ollimi kõik aian. Kõõ väiksemp lats mängse sääl uma nukuga. Tä oll’ umbõs kolmõnõ. Ütekõrraga ilmu kikas timä ette. Vahtsõva ütstõsõlõ otsa.

Äkki nakas’ kikas latsõ silmi pääle üles hüplemä. Lats es julgõ hinnäst inämp liigutadagi. Saisõ, nukukõnõ rinna pääl. Esä veli juussõ latsõlõ appi.
Säändse etteastõ iist massõ kikas eloga. Vot nii.

Veberi Hilda
Sillapää, Räpinä khk

Jaga seod artiklit