Vana-Võromaa seenekuningalõ saa-i seo leheluuga kruuni pähä panda, no kõva kandidaadi omma vällä pakku külh.

«Mäki pääl kõomõts, kai, et puhas kõllanõ väli – säält sai sada killo kikkasiini,» kitt’ Ravva Kalju (59) Karula kihlkunnast Apja küläst poolõtõsõ nädäli tagost trehvämist. Kalju naanõ Eha (65) om kokkoostu vidänü 116,8 kg pääväsaagi.

«Ei tiiä, kas mi iks olõmi rekorditegijä. Kuulsõ kokkoostja käest, et üts oll’ toonu kõrraga 200 euro iist kikkasiini, a no ei tiiä, kas tä koras nuu iks üte pääväga…» jäi Kalju kahtlõma.

Kaljul-Ehal om mõlõmbal uma märkmik, kohe kor’atu seenekilo kirja pantas. Tuu perrä nä tiidvä, et omma seo suvi Karula mõtsu seest vällä toonu päält poolõ tonni siini.

«Sõidami autoga mõtsa ja sis kumbki lätt umma kanti,» selet’ Kalju. «Ku pangi täüs saava, panõmi auto pääle ja läämi vahtsidõ pangõga mõtsa. Käümi egä päiv, nii kolm tunni jutti.»

Seod seeneaastat pidä Ravva-pere keskmädses. «Aoluu seenerekord om 200 killo pääväga, viis aastat tagasi,» selet’ Kalju. Seenevana om Kalju joba Vinne aost, ku tä oll’ mõtsavaht.

Päält kikkasiini korjasõ Ravva tõisi siini, midä kah keedetült kokko ostõtas: paloseene, kõovaaliku, tõmmuriisika. «Haavariisikakilost saa kats eurot,» ütel’ Eha ja kitt’, et tutva Valga kokkoostja Raivo võtt seene õkva näide tiiristist pääle.

Seeneraha kulus ärelämise pääle. «Mille minnä vallast abirahha küsümä, ku raha om mõtsan olõman,» ütel’ Kalju.

Seenerahast ostõtas massinalõ juppõ ja talvõs söögitagavarra: tsukrut, kohvi, õlli… Midä är ei müüdä, süü suur pere är. Ehal om katõssa last ja 11 latsõlast.

Paar tunnist’, et konkurente om näil kah: lätläse, Valga veneläse ja mustlasõ.

Tõsõ kõva seenekorjaja astva kah kundsa pääle. Antsla miis Reiliku Mati (66) rehkend’, et om timahava kor’anu nii 350 killo kikkasiini.
«Päävärekord om 42 killo, rekord-mõtsaretk oll’ kümme tunni,» selet’ miis. Kuis pensionär jõud nii kavva mõtsa pite roita? «A ma olõ inneskine Võromaa meistri juuskmisõn,» selet’ Mati asja.

«Siini om paiguldõ häste, no inemiisi käü kah mõtsan pall’o,» hinnas’ Mati. «No seene omma asukotust vahetanu – kost minevä aasta sai kümme killo, korssi no viis siint.» Esi tä siini ei süü, õnnõ sirmiku praat är.

24aastadsõ staaþiga Navi külä seenehai Otsa Kallõv (54) ütel’, et ei olõ nii hääd seeneaastat nännüki.

«Kõik kõnõlõsõ, et seene kasusõ sändse kotussõ pääl, kon kunagi ei olõ olnu,» kõnõl’ tä. «Korssi Leevi kandin 6,5 tunniga 31,5 killo siini. Tuu või olla elo rekord.» Suvõga om Kallõv kor’anu päält poolõ tonni kikkasiini.

Et kokkoostun mastas kikkaseene kilost 1.30–1.50, sis püüd Kallõv esi siini Võro liina pääl 3 euroga maaha müvvä, a äri väega häste ei lää. «Talinan möi 20 killo 5eurodsõ hinnaga, a rohkõmb ei olõs lännü kah,» tunnist’ miis.

Antsla kandi siini kokkoostja Tarendi Tarmo ütel’, et seeneaastak om tõtõst hää ja timahavadsõ päävärekordi tõi üts Valtina kandist peri inemine: 76 killo kikkasiini.

«A marju ei olõ tuu iist sukugi, ei palokit ega kurõmarju kah,» kaivas’ kokkoostja.

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
Perekund Raud sääd Karula mõtsu sisse siinde minemä.
Perekund Raud sääd Karula mõtsu sisse siinde minemä. Harju Ülle pilt.

Seenekorv saa parhilla kõigil täüs.
Seenekorv saa parhilla kõigil täüs. Harju Ülle pilt.

Jaga seod artiklit