Meile miildüs hennest tõnõkõrd maarahvas kutsu.

Aga kiä sis om põra tuu kõkõ õigõmb maainemine, ku maiu man omma lauda tühä vai jo maha lahut ja ennembitse kardulinurmõ päält tulõ ennegi murru niitä?

Viimätsel aol om jäl üles võet tuu jutt, et suurist liinust tulõ asutuisi kontori maalõ kolida, sis saava maainemise ka tüüd. Tiiäti külh, regionaalpoliitika, veeremaastumise vasta võitlõminõ, tüüturu parandaminõ… Jutus kõlbas muiduki pall’u asju, aga kas tuust mõni tegu ka sünnüs, om esiasi.

Kui raadion mõnõ ao iist rahval kõlista ja kõigilõ kuuluta lasti, mea naa nuist plaanõst arvasõ, sis käändi arvaja jutu hoobis tuu pääle, et kas nuu, kiä maakotussõn eläse ja kohegi liina tööle käävä, omma õks õigõ maainemise, ku nail aiakraami meheste maha pantu ei olõ ja na pääle kassi ja pini eläjeid ka ei pea…

Elu om näüdänü, et enämbüisi tulõ maainemiisil õks liina tüüle kävvü, ja enämbüisi uma autuga. Aga et kiä sis om maainemine ja kiä ei olõ?

Üts sõnakas proua hõigas’ läbi telefoni raadiodõ, et timä näkk’ üte liina suurõn poodin hirmsat asja: küläst suurtõ puuti tullu pere ost’ latsilõ säält süümises porknõid! (Mõtlõ jah, ku hirmsa asi, olõs paremb limmunaati vai nuid keemiat täüs karduliliistakuid ostunu!) A proua pand’ halvas tuud, et misperäst tuu pere esi porknõid ei kasvata…

Jo tuu arvaja esi ka konagi lats om ollu ja vast omma taal hendälgi latsõ ja latsõlatsõ, a taal läts’ vast suurõ ähmiga meelest ärä, et porknõid miildüs latsilõ süvvä sis, ku naa peenükese ja magusa omma, a umbõs hainaaos omma naa päkäjämmütse ja veidü joba tuima.

Kiä tuu sis porknõid säitse kõrda maha pand, et terve suvi nuuri ja mahlatsõid võtta om. Sis saatki latsilõ säänest kraami turu päält vai poodist ja kas tuu nüüd määnegi patt om.

Meil om muiduki ka nuid peris maainemiisi, kel ilmadu nurmõ täüs külvet ja maru pall’u egasugutsõid eläjeid. A halv mõtõldagi, naide hulgan om sääntseid, kiä uma eläjelooma nädäliis söömälda-joomalda unõtasõ, lambõil paksu villa sisse koolda laskva.

Kiä naa sis omma? Ja kas om nii hirmsadõ vaija inemiisi tuu järgi sordi ala panda, ku pall’u ja medä naa maal ellen kasvatasõ, ku naa muidu kenä ja abivalmi omma, tõnõkõrd ka naabrist vanainemise iist poodin ja apteegin käävä. Ja ku naide pini vai kass häste söödetü om ja ärä hirmutõt ei olõ.

Nõlvaku Kaie
Harglõ kihlkunnast peri

Jaga seod artiklit