«Opnu ma ei olõki, vanaimä-vanaesä käest om külge nakanu,» ütel’ võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõ võitnu Võro gümnaasiumi tütrik Kobini Marianne (17).

Marianne võitsõ 11. klassi arvõstusõn pikä puuga. «Kõgõ rassõmb oll’, et teemas oll’ Harglõ kihlkund ja taad teemat oll’ sääl peris hulga,» kõnõl’ tä. «Ümbrepandmist olõssi võinu rohkõmb olla, tuud ma mõista parõmbidõ. Kõnõlda mõista parõmbidõ ku kirota.»

«Ku koolin käü, elä Võro liinan, a kõik nädälivahetusõ ja vaheao olõmi iks kuun maal Tsooru kandin,» kõnõl’ tütärlats. «Nädäli seen saa kah har’ota – vanaimä helistäs, sis iks võro keelen kõnõlõmi.»

Vanavanõmba kõnõlõsõ Mariannele pall’o vana ao juttõ. Tütärlatsõlõ miildüs noid kullõlda ja tä om nakanu parõmbit üles kirotama.

Tä om märknü, et võissi noid juttõ ka jutuvõistlusõlõ saata.

Mariannele miildüse sändse ütlemise nigu «kun um tuu lump, kun kunna umma», lemmiksõna om «pudsunudsija».

Marianne kitt ka umma kuuli Võro gümnaasiummi: programm tälle miildüs, oppaja omma sõbralidsõ ja arvosaaja. «Pruuvsõ muialõ kah, a Võro om mu jaos iks õigõ kotus. Vanaimä peräst jäi kah taha, tä oll’ mu peräst iks väega murrõn,» selet’ tütärlats.

Marianne plaan päält gümnaasiummi minnä opma maaülikuuli veterinaariat. «Luudus ja eläjä tõmbasõ minnu,» ütel’ tä. Maal om täl kolm kassi ja kats pinni. Lehmi-lambit jõvva-i vanavanõmba inämb pitä.

«A mullõ miildüse kana, tahas kannu hindäle,» suuv Marianne. «Ku ma päält opmist kodukanti tagasi tulõ – ja kimmäle tulõ –, sis võta hindäle iks hulga eläjit.»

harju-ylle


Harju Ülle
ylle@umaleht.ee

 
 
 

Kobini Marianne piniga.
Pilt eräkogost
 
 
 
Võro keele ja kultuuri parõmba tundja

8. klassin

1. Roseni Ode-Lisette
(Osola põhikuul, oppaja Mürgü Merlin)
2. Haagi Janeli
(Mõnistõ kuul, oppaja Pazuhanitši Asta)
3. Kõivu Kirsika
(Mõnistõ kuul, oppaja Pazuhanitši Asta)

11. klassin

1. Kobini Marianne
(Võro gümnaasium, oppaja Pille Vesta)
2. Vodi Mirjam
(Võro gümnaasium, oppaja Pille Vesta)
3. Koppeli Alic
(Verska gümnaasium, oppaja Hoidmetsa Ilme)

Üts lugu tagasi
Järgmäne lugu
Jaga seod artiklit