Väimelän ellimi, oll’ üü ja helisi telefon.

Miis võtsõ vasta ja helistäjä oll’ miilitsäkõrrapidäjä. Moraali lugõdõn selet’, et meil sääl inernaadin kõrda ei olõ. Poisi omma Võru liinan kinni peetü ja uutva perrätulõmist.

Miis Priit oll’ opialajuhataja ja vastut’ sis õdagiidsi asju iist kah.

Tä võtt’ katõ kabiiniga opisõidu veoauto, et lätt tuu üten Kimaski Villuga nuu tsura liinast är.

Moraal oll’gi paigast är. Poissõl oll’ kast Žiguli olt!

A sis tull’ Priidul ja Villul mõtõ, et las poiskõsõ võtva hindä vahelõ tuu ollõkasti ja toova esi karistusõs jalaga koolimajja. Esi tulli nä är ja poisi jäivä maaha.

Poisi es olõ ka ulli. Istsõva Kirumpää silla manu maaha, jõiva õllõ är ja pandsõva vii asõmõlõ… Kast om kast.

Ma ei mäletä, kavva tuu kast sääl koolimajan saisõ ja mis tuust sai, a ku oll’ lõpuaktus, sis nuu poiskõsõ tunnisti pattu…

Raudkatsi Ene

Jaga seod artiklit